Akustikusneurinoom

Allikas: Kuulmisabi - Kuulmislangus, Kuulmispuue, Tinnitus, Kõrvakuulmine, Meiere Tõbi, Kuuldeaparaat.

Schwannoom ehk akustikusneurinoom on kuulmis-tasakaalunärvi haarav healoomuline kasvaja, mis põhjustab peamiselt kuulmis- ja tasakaaluhäireid ja on kliiniliselt ebasoodsa kuluga. Schwannoom võib olla ühe- või kahepoolne. Viimasel juhul on tüüpiliselt tegemist päriliku haiguse -- neurofibromatoosi ühe avaldumisvormiga. Neurinoomid moodustavad kuni 8% kõigist koljusisestest kasvajatest. Sümptomid tekivad tavaliselt 30-60 eluaasta vahel, neurofibromatoosi korral aga varases noorukieas. Ravi on võimalusel kirurgiline.

Kuulmis- ja tasakaalunärv on kaheksas peaaju närv, mille ülesandeks on juhtida kuulmis- ning tasakaaluimpulsse sisekõrvast ajju. Närv kulgeb luulises kanalis ajukoljus.

Kasvaja areneb Schwanni rakkudest, mis normaalselt ümbritsevad muhvidena närvikiude, et neid kaitsta. Teadmata põjusel hakkavad need rakud vohama ning suruvad lõpuks närvile, põhjustades viimase töö häirumise. Arvatakse, et kasvaja arengu põhjuseks võib olla häire Schwanni rakkude kasvu reguleerivas geenis, mis paikneb 22. kromosoomis. Arvamus tuleneb sellest, et kuna ka neurofibromatoos II tüübi korral on see piirkond kahjustatud ning tekivad schwannoomid.

Sümptomid

Iseloomulikuks on aeglaselt süvenev sensorineurinaalne kuulmislangus kõrgete toonide kuulmise vähenemisega (ühepoolse kasvaja korral ühest kõrvast, kahepoolse kasvaja korral kahest kõrvast korraga). Mõnikord on häire ka fluktueeruva kuluga. Kõnetaju on langenud rohkem kui toonide kuulmine, see viitab retrokohleaarsele patoloogiale.

Eriti ühepoolset kuulmislangust sageli ei märgata, kuna teine kõrv kompenseerib tekkinud puudujäägi. Tasakaaluhäireid esineb harvem, kuna tasakaalusüsteem adapteerub tuumori aeglase kasvu jooksul. Tasakaaluhäired võivad kasvaja suurenedes samuti süveneda. Sageli esineb tinnitust. Kuna kuulmis- ja tasakaalunärvi läheduses paikneb ka teisi peaaju närve, võib ka nende töös hiljem häireid esineda. Nendeks võivad olla näolihaste nõrkus, tundlikkushäired ning neelamisraskus. Lisaks võib esineda peavalu ning survest väikeajule ka kõnnakuhäireid. Üks varajasemaid neuroloogilisi tunnuseid on Hitzelbergeri sümptom: välimise kuulmekäigu tagumise osa tundlikkuse vähenemin, n. facialise kompressioonist. Sagedamini esineb ka näo tundlikkuse häire, mis on tingitud n. trigeminuse kompressioonist. Jälgitakse ka korneaalrefleksi.

Diagnoos

CT, MRI, kuulmistestid (reflex decay test, ABR, vestibulomeetria- kaloorilisel testil kahjustatud kõrvas hüpo- või arefleksia)

Ravi

Peamine neurinoomi ravimeetod on kirurgiline eemaldamine. Harvem, kui kasvaja eemaldamine lõikusega ei ole võimalik, kasutatakse fokuseeritud kiiritusravi.