Kõrvade puhastamine

Allikas: Kuulmisabi - Kuulmislangus, Kuulmispuue, Tinnitus, Kõrvakuulmine, Meiere Tõbi, Kuuldeaparaat.

Vatipulk on sage abimees, millega inimesed kõrva torkima kipuvad. Kuldne reegel on see, et pulgakesega võib puhastada kõrvast seda osa, mis silmale näha – peamiselt siis kõrvalesta ja veidike ka kuulmekäigu avaust. Kuulmekäiku vatipulgaga sisse minna pole soovitatav, seda kahel põhjusel.

Esiteks võib kogemata vigastada käigu seina ning tekitada põletiku, teiseks on oht lükata kuulmekäigus olev vaik vastu kuulmekilet ning nõnda ajutiselt ühest kõrvast kuulmine kaotada. Viimane on küll üldjuhul arsti juures lahendatav probleem – kuni vaik saab välja loputatud –, ent siiski väga ebameeldiv taluda.

Mõnikord ei piirduta ka vatipulgaga. Inimesed on uskumatult leidlikud ja haruldane pole juhus, kui kuulmekäiku sorgitakse peenikese nõela, hambaorgi või sukavardagagi. Siin lisandub eespool nimetatud ohtudele ka kuulmekile mulgustamise võimalus. Auk kuulmekiles ei parane aga üleöö, harvadel juhtudel kuulmekile terviklikkuse taastumist ei tekigi. Seega – kodustes tingimustes kõrva puhastada küll võib, aga ainult „silma kontrolli all”.

Parim viis vaigukorgi ummistusest jagu saada on see välja loputada. Kõrva loputusega tegelevad eelkõige just perearst ja -õed. Oluline on kõrv enne loputust spetsiaalse lambikese või kõrvapeegliga üle vaadata, et veenduda protseduuri vajalikkuses ja ohutuses. Kodus kõrva spetsiaalselt dušitada pole vaja – liigne niiskus traumeerib kuulmekäiku ja häirib normaalseid kaitsemehhanisme, lisaks võib vesi jääda vaigukorgi taha kinni ja tekitada juba nimetatud lukus kõrva tunde.

Kõrvaloputus

Kõige kvaliteetsem oleks kõrva puhastamine vaatlusmikroskoobi ja aspiraatoriga varustatud ning kõrvakirurgia kogemust omava eriarsti juures. Kõrvakirurg oskab lisaks puhastamisele hinnata ka kuulmekäigu ja keskkõrva anomaaliaid ning võimalikke kirurgiliste ravimeetodite vajadust ning riske. Kahjuks võib kiire kõrvakirurgi jutule pääsemine kujuneda kulukaks ning on kindlustusmeditsiini raames üldse vähetõenäoline.

Traumapunkti või valvehaigla külastus lõpeb nii mõnigi kord vaid kõrvatilkade retseptiga ning soovitusega järgnevatel päevadel eriarsti või perearsti poole pöörduda. Raisatud aeg, raisatud raha!

Üldteada on see, et eriarsti juurde saamine kindlustusmeditsiini kaudu meenutab kolmikhüpet: perearst, ooteaeg, eriarst. Ja kõike seda selleks, et lasta enesele lihtsalt sooja vett kõrva pritsida! Kas selleks on ilmtingimata vaja arstidiplomit või piisaks saunamehe või tuletõrjuja ametioskustest!

Kõrvade ise puhastamine

Kui Te olete kunagi (kas või beebipõlves) põdenud mädast keskkõrvapõletikku, on soovitav enne iseloputamisele asumist kontrollida kuulmekilede seisundit. Normaalne kuulmekile on käsiduši ja 20ml-se süstlaga loputamise korral haavamatu. Põletikuarmid aga võivad loputamisel (ka arstikabinetis loputades) mõnikord rebeneda. Kuulmekile mulgustumine loputamisel on sisekõrvale ohutu ega põhjusta reeglina põletikulisi tüsistusi. „Auklike kuulmekiledega” inimesed ei ole väga haruldased. Nende elukvaliteet pole oluliselt häiritud.

Tavalise kõrvavaigu korral on eelistatav loputada massazireziimiga käsiduši abil.

See võimaldab kõrva suunata suures koguses paraja rõhu all ihusooja vett. Protseduur viiakse läbi duši all olles. Üks kolmest joast sihitakse 1-3 cm kauguselt kuulmekäiku. Duši ei tohiks asetada tihedalt vastu kõrva. Õnneks välistab selle ka kõrvalesta ja dushi kuju sobimatus.

Juga tuleks suunata pisut ette ja üles – vastavalt kuulmekäigu suunale.

Õigesti loputades tunnete, et vesi läheb sama sügavale kõrva nagu „arsti juures eelnevatel kordadel”.

Õnnestunud loputamise järgselt peab vesi pea kallutamisel kergesti kõrvast väljuma ja „kõrv lahti minema”.

Esmakordne loputus ei pruugi koheselt õnnestuda. Sageli on vaik kõvaks kuivanud ja ei taha veejoa toimele alluda. Sel juhul jääb kõrv lukku ja lirtsub. Asetage vatt või kõrvatropp kuulmekäiku ning oodake paar tundi. Selle aja jooksul muudab kõrva jäänud vesi vaigu pehmeks ning järgmine loputus kujuneb enamasti edukaks. Kitsa kuulmekäigu, väheste kogemuste ja kõva kõrvavaigu korral võib vaja minna mitmeid loputusi. Soovitan ürituseks valida puhkepäeva või õhtupooliku. Protseduuri ebaõnnestumisel ja kannatuse katkemisel saate alati meditsiiniasutusse pöörduda. Sealne personal on Teile tõenäoliselt sisimas tänulik, sest eelleotatud kõrvavaiku on kivikõvaga võrreldes mitu korda kergem eemaldada!

Ainsaks tõsiseltvõetavaks tüsistuseks on kuulmekile põletikuarmide rebend, mis on vähetõenäoline ja ei too enesega kaasa tõsisemaid tagajärgi. Kuulmekile arme on operatiivsel teel võimalik ka ravida. Kui kellelgi peaks loputamisel neid tingimusi järgides tekkima mingeidki vigastusi olen avatud neid diagnoosima ja ravima.

10 küsimust-vastust kõrvahooldusest - Kodutohter, august 2010

Osal inimestel tekib tihti probleeme kõrvavaiguga, kui see ummistab kuulmekäigu. Mida annab ise ära teha ja kellelt abi otsida?

Vastab perearst Kristi Parts-Teppo perearstikeskusest Sinu Arst

1. Mis on kõrvavaigu ülesanne ja miks see mõnikord ummistab kõrva?

Kõrvavaik on vaigu- ja rasunäärmete eritis, mille ülesanne on kaitsta kuulmekäiku põletiku, tolmu ja mustuse eest. Kui kõrvavaik on pehme, väljub see reeglina kõrvast iseenesest.

Inimestel, kellel moodustub kõva ja kuiv vaik või kelle väliskuulmekäik on kitsas ja käänuline, võib tekkida vaigukork, mis põhjustab kuulmekäigu ummistuse.

2. Millest oleneb see, et mõnel inimesel tekib vaikummistus ja mõnel mitte? Kas siin määrab ka vanus?

Kõrva vaikummistus puudutab 2–6% elanikkonnast. Vaikummistuse teket soodustavad rohke vaiguproduktsioon ning kalduvus kuiva ja kõva kõrvavaigu moodustumiseks. Vaikummistus tekib suurema tõenäosusega isikutel, kellel on kitsas ja käänuline väliskuulmekäik.

Kõige sagedamini tabab probleem lapsi ja vanemaid inimesi. Lastel tekib kõrvavaiku suhteliselt rohkem, kuid reeglina on see pehme konsistentsiga ja väljub kuulmekäigust iseenesest. Piisab, kui vaid silmaga nähtav vaik kuulmekäigu välissuudmest eemaldada. Vanematel inimestel on kõrvavaik sagedamini kõvema konsistentsiga ja seetõttu esineb ka vaikummistust vanemas eas sagedamini

3. Kuidas on õige kõrvu pesta (puhastada) ja kas see aitab vältida vaikummistust?

Kõrvu soovitatakse puhastada sõrmega ja kuivatada õrnalt rätikuga. Vaigukorgi teket sellega ennetada ei saa.

4. Kas ja kuidas saab vaikummistust ennetada?

Vaikummistus tekib eelsoodumusega inimestel ja reeglina seda 100% vältida ei saa.

5. Mille järgi tunneb inimene ummistuse ära? Millised on sümptomid?

Kui vaigukork ummistab kuulmekäigu, tajub inimene seda kuulmislangusena. See võib tekkida tasapisi või suhteliselt järsku. Eriti sagedane on probleem suvel, kui ujudes saab vaigukork märjaks, paisub ja topistab kuulmekäigu.

Muude sümptomitena võivad esineda veel pearinglus, vilin kõrvus, kuulmekäigu sügelemine ja kõrvavalu.

6. Kui kõrvas on rohkesti vaiku, kuidas siis inimene ise seda eemaldada saab? Sageli kasutatakse vatitikku. Millised ohud siin on?

Vatitikuga kõrvu puhastades lükatakse 80% kõrvavaigust kuulmekäiku sügavale sisse. Tihedalt kuulmekäigu topistanud vaigukorki võib olla hiljem keerulisem välja võtta. Halvemal juhul võib vatitikuga mulgustada kuulmekile.

7. Kuidas ummistus kõrvast välja saadakse ja kes seda teeb?

Vaigukork saadakse kuulmekäigust välja reeglina kõrvaloputusega. Aeg-ajalt on vaja kasutada ka instrumente. Seda teeb perearst.

Kui patsiendil on olnud kõrvaoperatsioone või kuulmekiles on auk, on vaja kõrva puhastada mikroskoobi kontrolli all. Seda teeb kõrvaarst.

8. Apteegis on müügil ka kõrvatilku. Ühed neist on piiritusega ja ammust ajast tuntud kõrvatilkade nime all. 
Kas neid võib vaikummistuse korral kõrva panna? Mõned tilgutavad kõrva nii valu kui ka vaigu korral viina või piiritust. On see õige?

Kõrvavalu korral ei soovitaks iseseisvalt kõrva midagi tilgutada. Vähemasti mitte enne, kui arst on kõrva üle vaadanud. Vaikummistuse korral võib küll kasutada kõrvatilku – need pehmendavad vaigukorki ja selle tulemusena võib vaigukork kas ise väljuda või loputusel kergemini eemalduda. Piiritusega kõrvatilgad aga võivad põhjustada kuulmekäigu ärritust ja sellest tingituna väliskõrvapõletikku. Eelistatumad on mitteärritava toimega kõrvatilgad, näiteks oliiviõli baasil toodetud preparaadid.

9. Millised vahendid aitavad kõrvu hooldada ja näiteks vaiku pehmemaks teha? Kas neid võib tarvitada pidevalt ja kas on ka kõrvalmõjusid?

Apteekides on müügil pehmendava toimega kõrvatilku, mis on just mõeldud kõrvade igapäevaseks hoolduseks. Kuna neil praktiliselt puuduvad kõrvaltoimed, võib neid kasutada pikka aega.

10. Kõrvade hooldamiseks on müügil ka loodustoode, mis sisaldab oliiviõli. Mille puhul, kuidas ja kui tihti seda kasutada? Milles seisneb selle headus?

Oliiviõli kasutatakse kõrva vaikummistuse ennetamiseks ja kuulmekäigu isepuhastumise abistamiseks. Preparaadi toimel niisutatakse nahka väliskuulmekäigus ning kõrvavaik pehmeneb ja laguneb. Samuti on sellel preparaadil kerge põletikuvastane toime.

Oliiviõli sisaldavat kõrvaspreid on soovitav kasutada kõrvaloputusprotseduuri eel 2 korda päevas 4–5 päeva järjest. Kõrva vaikummistuse ennetamiseks ja kuulmekäigu isepuhastumise abistamiseks soovitatakse preparaati kasutada kord nädalas.

Vaata ka

Välised lingid