Kuuldeaparaat

Allikas: Kuulmisabi - Kuulmislangus, Kuulmispuue, Tinnitus, Kõrvakuulmine, Meiere Tõbi, Kuuldeaparaat.

Asetuse alusel saab kuuldeaparaate jagada enamasti:

Kõrvatagusteks kuuldeaparaatideks (BTE e. Behind The Ear)

Eristatakse veel ka alaliike:

  • Kõlar kuulmekäigus - (RIC e. Receiver-In-Canal)

Kõrvatagune kuuldeaparaat koosneb järgmistest välistest osadest:

  • 1. Elektrooniline võimendi, mis asetatakse kõrva taha.
  • 2. Helivoolik (plasttoru või kummitoru).
  • 3. Otsak, kuhu juhitakse heli helivooliku kaudu kuuldeaparaadist kõrva.
  • 4. Toiteallikast e. patareist.

Kõrvasisesteks kuuldeaparaatideks - (ITE e. In The Ear)

Kaasaegne tehnoloogia võimaldab individuaalsete jäljendite järgi toota ka imeväikseid kosmeetiliselt nägusaid ja täielikult kuulmekäiku peituvaid kuuldeaparaate. Siin tuleb arvestada siiski asjaoluga, et telefoni suurusest tingituna on taolised mudelid sobivad vaid kerge-keskmise kuulmislanguse korral.

Eristatakse veel ka alaliike:

  • Täielikult kuulmekäigusisene (CIC e. Completely In Canal)
  • Kuulmekäigusisene (ITC e. In-The-Canal)
  • Nähtamatu kuulmekäigusisene (IIC e. Invisible In Canal)

Tööpõhimõtte järgi jagunevad kuuldeaparaadid:

Analoog kuuldepaaraadid

Lihtsamad analoogaparaadid koosnevad tihti ainult mikrofonist, võimendist ja valjuhääldist. Tavaliselt reguleeritakse helivaljust potentsiomeetriga käsitsi (väike rattake kuuldeaparaadil). Keerulisematel aparaatidel toimub ka helisignaali töötlemine vastavalt kuulmislangusele filtervõimendis. Kallimates aparaatides on olemas ka automaatne helivaljuse regulaator, mis seadistatakse kuulmisuurija poolt. Filtri sageduse reguleerimiseks kasutab kuulmisuurija minikruvikeerajat, keerates vastavaid reguleerorganeid. Keerulisematel aparaatidel on neid reguleerorganeid 2 kuni 8. Analoogaparaadi häälestamine võib kujuneda keeruliseks. Pärast häälestamist tuleks kuuldeaparaati kontrollida kindlasti ka testboksis, et veenduda häälestuse täpsuses.

Analoog-digitaalsetel aparaatidel toimub filtri häälestamine arvuti abil. Kuuldeaparaat ühendatakse arvuti programmeerimisseadmega erilise juhtme abil. Arvutiekraanil näeb juba kuulmisuurija, mida ta konkreetselt muudab ja kuidas see mõjutab vaegkuulja kuulmislanguse kompenseerimist. On kasutusel ka nn segaaparaadid, kus osa aparaati on analoogtehnikas tehtud ja osaliselt digitaaltehnikal baseeruv. Sellised on nn ülemineku perioodi aparaadid. Nendes aparaatides kasutatakse digitaalset juhitavat (arvuti poolt häälestatavat) filtrit, milline hõlbustab kuulmisuurija tööd.

Digitaalsed kuuldeaparaadid

Digitaalsed protsessorid suudavad teha sadu tuhandeid matemaatilise tehteid sekundis. Sisenevat signaali analüüsitakse ja erinevaid algoritme kasutades püütakse võimendada ainult kõnest arusaamiseks olulist informatsiooni, filtreerides välja segavad helid. Kuuldeaparaadid on muutunud mitmekanalilisteks (üle 20), mis võimaldab erinevatel sagedustel kasutada erinevaid algoritme. Ka oskavad tänapäevased kuuldeaparaadid automaatselt otsustada, mis valjusega helisid kui palju võimendada – tasaseid rohkem, valjusid vähem. Mitme mikrofoniga kuuldeaparaadid on vastavalt akustilisele situatsioonile võimelised mikrofone automaatselt ümber lülitama. Teatud kuuldeaparaadid suhtlevad raadioside kaudu omavahel ja käituvad kuulmislangusega lapse kõrvades ühtse süsteemina. Kasutajate rahulolu kuuldeaparaatidega on tänu sellele märgatavalt tõusnud.

Kuuldeaparaadi ehitusest

Helisignaalid püütakse kinni mikrofoniga ning muudetakse digitaalseteks. Järgnevalt heli kompresseeritakse ning kõnehelid eraldatakse taustamürast – nii hästi, kui võimalik. Võimendatud kõnesagedused muundatakse taas analoogkujule ning suunatakse kuulari vahendusel kuulmekäiku.

Kompresseerimine (ehk tugevuste ühtlustamine) on vajalik selleks, et võimendatud helinivoo ei ületaks 100–110 dB piiri, millest tugevamad helid põhjustavad ebamugavust.

Protsessor proovib leida parima kompromissi dünaamika ja kompressiooni vahel, et töödeldud heli kõlaks võimalikult autentsena.

“Targemad” seadmed kasutavad nn mitmeribalist kompressiooni (multiband compression), mis eristab kõigepealt erinevad sagedusribad ning kokkuvõttes säilitab loomulikuma heli sagedusvahemikke eraldi kompresseerides.

Kuuldeaparaadi südameks on võimekas heliprotsessor, mis suudab teha miljoneid arvutusi sekundis ning mis aastaid tagasi poleks kaugeltki kuulmekäiku mahtunud.

Suuremad aparaatide tootjad valmistavad (või tellivad) protsessorid ise. Näiteks Taani päritolu Oticon kasutab arenduses olevas mudelis 32bitist kahetuumalist protsessorit, koostöös 1–3megabitise töömäluga.

Algoritmide ning seadmete areng pole aga loomulikult peatunud – erinevaid tehnoloogiaid lisandub paralleelselt seadmete võimekuse kasvuga.

Tipptehnoloogia võimaldab tänapäeval väikeste lisaseadmete abil ühendada kuuldeaparaadid otse mobiiltelefoni, FM-saatja ning audio/TV-seadmega.

Androidi-nutitelefonide vastava äpi abil saab ka teatud kuuldeaparaate juhtida (valjust reguleerida, programme muuta jne).

Kuuldeaparaatide hinnad

Kuuldeaparaatide hinnad on enamasti vahemikus 400–2500 eurot, ning mida suutlikumad algoritmid ning võimekam protsessor (loe: kallim seade), seda parem on loomulikult lõpptulemus.

Isikliku abivahendi kaardiga” saavad (lapsed kuni 18-aasta vanuseni, tööealised – kuulmislangusega 30 db ja enam, invaliidsusgrupiga inimesed ja pensionärid) kuuldeaparaate taodelda soodushinnaga (riik maksab osa summast kinni). Soodushinnaga kuuldeaparaate saab osta iga 4 aasta tagant, täishinnaga võite osta kasvõi iga kuu.

Erinevad kuulmisaparaatide tootjad (saadaval Eesti kuulmiskeskuste kaudu):

Vaegkuuljad, kes vajavad normikohast kuulmist nõupidamistel, koosolekutel, koolitustel või ka teatrietendustel, võiksid valida kuuldeaparaate, millel on suunamikrofon. Lisaks võiks neil olla võimalus kuulata müravabalt helisagedusliku induktsioonvõimendi vahendusel. Lisaseade kuuldeaparaadile ehk streamer (kallimatel kaasaegsetel kuuldeaparaatidel), võimaldab kuulata vahetult mobiilkõnet või muu heliseadme signaali.

Vahetult pärast kuuldeaparaadi valimist tuleks lasta teha kõneaudiogramm, et veenduda aparaadi sobivuses.

Kuuldeaparaatide valik sõltub enamasti:

  • kuulmislanguse astmest ( kui tugev võimendus on vajalik).
  • kuulmislanguse tüübist ( milline sageduspiirkond on haaratud).
  • kuuldeaparaadi käsitsemise mugavusest.
  • kuuldeaparaadi keerukuse astmest.
  • kuuldeaparaadi ühendamise võimalikkus teiste abivahenditega (sinihamba toetus, streameri kasutus.)
  • millist mudelit vaegkuulja eelistab (kõrvatagune, kõrvasisene, vms.)
  • kuuldeaparaadi heli timmitavusest/heli kvaliteedist (mitmekanaliline 4,6,8,12 e. mitut sektorit saab timmida).
  • kuuldeaparaadi hinnast. (Korralik aparaat maksab korralikku hinda ligi 1000+€.)

Kahepoolse kuulmislanguse korral on oluline sobitada kaks kuuldeaparaati:

  • parem arusaamine kõnest.
  • parem kõne mõistmine grupis ja taustamüras.
  • parem heli lokaliseerimine e. heli suunataju.
  • parem heli kvaliteet.
  • võimendus vaiksem – vähem moonutusi.
  • suurem kuulmisdistants.
  • parem heli identifitseerimine.
  • mõlemad kõrvad “aktiivselt tegevuses” – vähem kuulmislanguse süvenemist.
  • kuulamine vähemväsitavam ja meeldivam.
  • tasakaalustatud kuulamise tunne (stereo efekt).
  • müra parem talumine.
  • tinnituse parem maskeerimine.
  • kasutaja rahulolu.

Kuidas kuuldeaparaati saada ?

Kuuldeaparaadi saamiseks on enamasti 2 võimalust.

  • Väiksema kuulmislanguse korral võib pöörduda apteeki, kuid pole eriti soovitatav. (Neid aparaate ei saa vastavalt kõrva järgi timmida, sisuliselt on nad lihtsad helivõimendid ja neid ei sobi isegi kuuldeaparaadiks nimetada).
+ Apteegis, kataloogides müüdavad aparaadid on odavad, kui rahakott õhuke ja tulemus ei ole tähtis siis pole eriti vahet.
- Valikuvõimalus on väike, ehk leidub ainult mõni mudel.
- Jäädes aparaadiga hätta, enamasti pole kes neid remondib või pole need remonditavad, tuleb hankida uus.
- Puuduvad igasugused timmimisvõimalused ja eelseadistatud programmid.
- Puuduvad silmusvõimendi programm (ei saa kasutada teatris jms. avalikes kohtades kus silmusvõimendi süsteemid paigaldatud.)
+ Soovitatavalt oleks mõtekas siiski minna Kuulmiskeskusesse aparaati saama.

Kuid ärge langege reklaami ohvriks - sageli pole sellisest helivõimendist abi

  • Suurema kuulmislanguse korral, on apteegist kuuldeparaadi ostmine välistatud, sel lihtsal põhjusel, et sellest ei ole enam abi.

(Vaja oleks kõrvajärgi timmitavat (nagu Teile tehtud audiogramm ette näeb) kuuldeaparaati, millest saate maksimumi kätte.

+ Helikvaliteet on Kuulmiskeskustes müüdavatel kuuldeaparaatidel tunduvalt parem.
+ Mida kallim aparaat seda suurem tõenäosus, et selles on ka rohkem abi.
+ Kuulmiskeskusest ostetud aparaatidelt on võimalik saada riigipoolset toetust iga 4 aaasta järel. (Vt allpool aktiivsusgrupid)
+ Võimalik on proovida erinevaid aparaate.
+ Kuulmiskeskused võtavad oma väljastatud aparaadid remonti.
+ Uuematel kuuldeaparaatidele on võimalk panna mitu programmi ja vastavalt keskkonna oludele neid vahetada.
+ Kaasaegsemad kuuldeaparaadid suudavad keskkonnamüra vähendada, nii on kõnest aru saamine mürarikkamas keskkonnas parem.
+ Enamustele on võimalik panna silmusvõimendi programm. (Hea kasutada teatrites jms.)
+ Suurema kuulmislanguse korral on Kuulmiskeskusesse võimalik teha kõrvajäljendile vastavat individuaalotsakut.

Vastavalt kõrvale timmitava kuuldeaparaadi saamise protsess on enamasti sarnane:

  • 1.Patsient pöördub perearstile kaebusega, perearst suunab edasi kõrvaarstile või otse kuulmiskeskusesse. (Kui on varem kõrvaarstil käidud, ja kuulmislangus tuvastatud, siis seljuhul jääb punkt 2 vahele.)
  • 2.Kõrvaarst teeb audiogrammi millega tuvastatakse patsiendi kuulmislanguse tase ja suunab edasi kuulmiskeskusesse (patsient võib ise valida millisesse Kuulmiskekusesse läheb).
  • 3.Patsient hangib enne Kuulmiskeskusesse minekut kohalikust Maavalitsusest “Isikliku abivahendi kaardi” (lapsed kuni 18-aasta vanuseni, tööealised – kuulmislangusega 30 db ja enam, invaliidsusgrupiga inimesed ja pensionärid), et saada kuuldeaparaati soodushinnaga.

PS: (Soodushinnaga saab kuuldeapraati iga 4 aastat tagant), täishinnaga võite osta kasvõi iga kuu uue.

  • 4.Patsient läheb kuulmiskeskusesse sobivat aparaati saama. (Kõrvataguse saab sobiva aparaadi olemasolul kohe, kõrvasisese peale individuaalse kõrvajäljendi järgi valmimisel).

Aktiivsusgrupid kuuldeaparaatidele alates 01.01.2016

Grupp 1

  • kasutus keskmiselt 1-5 päeva nädalas,
  • keskmiselt vähemalt 2h päevas
  • kasutuskeskkond eeldab igapäevategevustes lihtsat suulist suhtlust.
  • Kuuldeparaadi piirhind 288€, millest 90% maksab riik, isiku omaosalus on 10%, ületav summa lisandub omaosalusena juurde.
  • Isiku omaosaluse miinimum 7€.
  • Abivahendi kasutusaeg 4-8 aastat.
  • Abivahendi määrab Audioloog või Nina-kõrva-kurguarst.

Grupp 2

  • kasutus vähemalt 5 päeva nädalas, keskmiselt 8h päevas, iganädalaselt vähemalt kolmes kasutuskeskkonnas
  • kasutuskeskkond eeldab igapäevaselt vähemalt 4h suulist suhtlust ning Seab aparaadile keerukamatest suhtlussituatsioonidest (õppetöö, töö vm raames) Tingituna lisanõudeid.
  • kasutaja on tööturul ja/või õppes aktiivne.
  • Kuuldeparaadi piirhind 680€, millest 90% maksab riik, isiku omaosalus on 10%, ületav summa lisandub omaosalusena juurde.
  • Isiku omaosaluse miinimum 7€.
  • Abivahendi kasutusaeg 4-8 aastat.
  • Abivahendi määrab Audioloog või Nina-kõrva-kurguarst.

Abivahendikaardiga soetatava kuuldeaparaadi omaosaluse makse näited:

I aktiivsusgrupp (piirhind 288 €)
Kuuldeaparaadi maksumus: 270 €
Riigipoolne dotatsioon: 243 € (aparaadi maksumusest 90%)
Isiku omaosalus: 27 €
I aktiivsusgrupp (piirhind 288 €)
Kuuldeaparaadi maksumus: 291 €
Riigipoolne dotatsioon: 259,2 € (piirhind 288 -10%)
Isiku omaosalus: 31,8 €
II aktiivsusgrupp (piirhind 680 €)
Kuuldeaparaadi maksumus: 699,00 €
Riigipoolne dotatsioon: 612 € (piirhind 680 -10%)
Isiku omaosalus: 87 €

ISO koodid

  • 22.06.06 - riiete külge kinnitatavad või kaelas kantavad helivõimendusseadmed, kommunikaatorid, kasutusiga 5-10.a, piirsumma 255€.
  • 22.06.12.01 - kõrvasisesed kuulmisabivahendid I aktiivusgrupp, piirsumma 288€, kasutusiga 4-8.a.
  • 22.06.12.02 - kõrvasisesed kuulmisabivahendid II aktiivusgrupp, piirsumma 680€, kasutusiga 4-8.a.
  • 22.06.12.03 - kuuldeaparaadi individuaalne otsak 22.06.15 tehingu teinud isik, kasutusiga 1.a.
  • 22.06.12.04 - kuuldeaparaadi individuaalne otsak , kasutusiga 1.a.
  • 22.06.15.01 - kõrvatagused kuulmisabivahendid I aktiivsusgrupp, piirsumma 288€, kasutusiga 4-8.a.
  • 22.06.15.02 - kõrvatagused kuulmisabivahendid II aktiivsusgrupp, piirsumma 680€, kasutusiga 4-8.a.
  • 22.06.21.01 - implantaadi kõneprotsessor, piisumma 10092€, kasutusiga 7.a.
  • 22.06.21.02 - luukuulmisimplantaadi kõneprotsessor, piirsumma 4485€, kasutusiga 5.a.
  • 22.06.21.03 - Varuosad, kasutusiga 1.a.
  • 22.06.21.04 - Hooldusremont.

Kuuldeaparaadi kasutaja meelespea

  • Uue kuuldeaparaadiga tuleks kohaneda järk-järgult, kasutades alguses seda näiteks 15-30 minutit päevas.
  • Algajal kasutajal kõrv väsib ruttu, mida rohkem kuuldepaaraati kasutada seda rutem kõrv harjub.
  • patarei sisestamisel kuuldeaparaati jälgida polaarsust, see tähendab, et aku/patarei + märk ühtiks akuhoidja + märgiga.
  • Enne kuulmisaparaadi asetamist kõrva (kõrva taha) oleks vaja veenduda tema korrasolekus. Sisselülitades hakkab vilistama.
  • Kuuldeaparaati tuleb hoida hoolikalt ja mitte maha pilata, iga põrutus võib halvasti mõjuda.
  • Kuuldeparaati tuleb hoida puhtana, suurim vaenlane on kõrvavaik ja tolm mis võivad ummistada helikanalid.
  • Kuuldeaparaat on õrn elektroonikaparaat mis kardab niiskust (on ka niiskuskindlaid mudeleid) ja temperatuuri alla -10C.
  • See on tavaline, et peale päevase kuuldeaparaadi kasutuse on mulje, et kõrv ei kuule ilma kuuldeaparaadita enam nii hästi kui enne kuuldeaparaadi kõrva panekut.
  • Algajal kasutajal võib kuulmisotsak kõrvas olla väga ebameeldiv ja tekitada valu, selleks võib kõrva määrida näiteks aloe veraga.
  • Praktilisi nõuandeid võib küsida ka nendelt vaegkuuljatelt, kes on kuuldeaparaati kasutanud juba pikemat aega.
  • Kuuldeaparat ei taasta kuulmist selle originaal kujul, kuid on üldjuhul suureks abiks.

Mida teha kui kuuldeaparaat vilistab ?

  • Puhastege otsakut sagedamini kõrvavaigust.
  • Standard kuulmisotsaku kasutamisel, võib otsak olla jäigastanud (vananenud), vajab väljavahetamist.
  • Standard kuumisotsaku kasutamisel, otsak võib olla liiga väike, pole liiga tihedalt kõrvas, vajab suuremat ostakut.
  • Kuulmisotsaku toru ei ole korralikult otsas/on vigastatud, kuskil pääseb õhk ligi ja tekib tagaside mis avaldub vilinana.
  • Suurema kuulmislanguse tõttu on aparaat võimsam ja standardotsakuga hakkab vilistama, lahendus oleks lasta teha individuaalne otsak.
  • Otsakut soovitatakse määrida, vaseliini, geeli, aloe vera jms. nn. kreemide ja libestitega, on vähe tihedam ja kõrvale mugavam.

Mida teha kui kuuldeaparaat ei toimi/pole hästi kuulda ?

  • Kontrolli, ega kuuldeaparaadi torustik ei ole kõrvavaiku/tolmu/rasu täis.
  • Kontrolli, ega patarei ei ole tühjaks saanud. (Enne tühjenemist teeb kuuldeaparaat enamasti piikusvat häält)
  • Vii remonti sinna kust ostsid. Vaata kuulmiskeskused.

Kuuldeaparaadi hooldamine

Eelkõige tuleks hooldada otsakut, sest vaik ja rasu muudavad otsakute füüsikalisi omadusi, nad lähevad jäigaks eriti Eestis toodetud plastikust otsakud, avaldub see lihtsalt sellega, et kuuldeaparaadi otsak ei sobitu enam hästi kõrva ja hakkab vilistama.

Kuivatustabletid

Saadaval on kuivatustabletid ja otsakute pesemiseks mõeldud puhastustabletid, mis on ka bakteri- ja seenevastase toimega. Aparaadi väliseks puhastamiseks, eriti kui inimene viibib tolmuses või muus saastavas keskkonnas, sobib sama sarja harjakesega pulverisaator. Selleks, et otsaku torust kondensvett väljutada, on saadaval väike balloonike. Kui patsiendil on rohke vaigueritus, ekseem või veel hullem, krooniline keskkõrvapõletik, siis peab otsakut pidevalt jälgima, sest kapillaarjõud viivad eritise isegi kõrvatagusel aparaadil läbi otsaku aparaadi elektroonikani ja siis on remont vältimatu. Kuivatustablette soovitame kasutada eriti neil kuuldeaparaadi kandjatel, kes palju higistavad või niiskes keskkonnas töötavad. Iseasi on kohleaarimplantaadi kasutajatega. Kui tavaline kuuldeaparaat võimendab helisid ja aitab seeläbi vaegkuuljal paremini kuulda, siis sisekõrva- ehk kohleaarimplantaat muundab helisignaalid elektrilisteks impulssideks, mis mõjutavad otse närvikiudusid. See on ainus aparaat maailmas, mis on suudetud funktsionaalselt ühendada närviga. Kohleaarimplantaadi kasutajatel on soovitatav protsessorit kuivatada igal ööl spetsiaalses kuivatusahjus. Kuuldeaparaadi kasutajad võiksid piirduda hermeetilise topsikuga, kuhu ööseks kuuldeaparaat ja kuivatustablett asetada. Kuivatustableti tööiga on küllalt pikk, selle lõppedes muudab kuivatustablett värvi.

Kuuldeaparaadi häälestamine

Analoog kuuldeaparaate e. lihtsaid helivõimendeid ei pole võimalik häälestada !

Võimaik on häälestada digitaalseid kuuldeaparaate selleks, tuleb kuuldeaparaat ühendada arvutiga või vastava kaasaskantava seadmega, milles olev rakendus muudab aparaadi korrektsioonide seadeid vastavalt diagnostika e. audiogrammi põhjal koostatud graafikule.

Ideaalis peaks tulemus saama nii lähedale tegelikule helile, kui aparaat seda võimaldab, ent reaalselt ei pruugi kõik nii lihtsalt laabuda, mõnel juhul seab piirangud aparaadi tehnilised näitajad e. aparaati polegi võimalik eriti peenelt häälestada, teisel juhul aga võib olla probleemiks olla häälestus mitte sobivas keskkonnas, kui me läheme tänavale või taas omasse keskkonda ei käitu aparaat samamoodi, kui audioloogi kabinetis suures vaikuses.

Kuna iga inimese kuulmissüsteem on väga unikaalne peale kuuldeaparaadiga harjumist tuleks seadeid taas reguleerida.

Kui seni olematud helid äkki kuuldavaks muutuvad, võib kogemus olla päris ehmatav. “Uued” helid võivad mõjuda väsitavalt ning nende nivood ei saagi alguses päris “normilähedaseks” võimendada.

Just taoliste olukordade jaoks on kuuldeaparaatidel funktsioon, mis võimaldab nivoosid näiteks kuu jooksul tõsta kuni jõutakse ideaalse seadistuseni.

Ka ei pruugi graafiku alusel tehtud seadistus olla sobiv iga kõrvaga – kuna kuulmekäigud on erinevad ja tekitavad erinevaid resonantse, siis ei pruugi kuularist tulev heli jõuda trumminahani üldse nagu arvutimudel eeldab.

Siis tuleb appi REM-mõõtmine – Real Ear Measurement. Kuulmekanalisse trummikile ette viiakse tilluke mikrofon ning mõõdetakse sinnani ulatuvaid helisid, mille põhjal omakorda muudetakse aparaadi korrektsiooniparameetreid.

Häired

Kuigi tänapäeval tehnoloogia järjest areneb ja on suudetud teha kuuldeaparaadid üsna häirekindlaks, esineb vahel ikkagi mõningaid häireid.

  • Kuuldeaparati võivad häirida kõikvõimalikud traadita seadmed.
  • Erinevad toiteblokid, kus puuduvad mürafiltrid, avaldub urinana kuuldeaparaadis. Näiteks Widex B12.
  • Kui teil on kogemata jäänud kuuldeaparaat sellisele reziimile kus mikker ja silmusvõimendi toimivad korraga, siis kuulete sageli urinaid erinevate elektroonikaseadmete juures, kontrollige reziimi.

Vaata ka

Kuuldeaparaatide järelturg - mitte just parim valik, kuid ajutise lahendusena sobib

Välised lingid

Kuuldeaparaatide ülevaated