Kuulmisimplantaat

Allikas: Kuulmisabi - Kuulmislangus, Kuulmispuue, Tinnitus, Kõrvakuulmine, Meiere Tõbi, Kuuldeaparaat.

Umbes iga tuhandes Eesti vastsündinu on kurt. Kurtus võib olla ka mitme raske haiguse tüsistuseks, sellisel juhul räägime omandatud kuulmislangusest. Pealtnäha ei erine kurt laps kuidagi kuuljast lapsest ning tema titaea üldine areng kulgeb samamoodi nagu kõigil teistelgi.

Kaasaegsed kuulmisabivahendid, ka kuuldeaparaadid on üha täiuslikumad. Ometi ei ole kõigil kurtidel nendest piisavat abi kõne kuulmiseks ja omandamiseks. Sellistel juhtudel tuleb abivahendina kõne alla sisekõrvaimplantaat.

Sisekõrvaimplantaat (ka kohlea implantaat, kuulmisimplantaat, SI, CI) on kõrgtehnoloogiline seade, mis võimaldab kurdil inimesel saada osa ümbritsevatest helidest, st – kuulda. Väikelapseeas implantaadi saanud pisikestel kurtidel on head eeldused õppida kuulama ja rääkima ning täiskasvanuna olla konkurentsivõimelisemad tööturul. Ka hiliskurdistunud täiskasvanutel on võimalus implantaadist märkimisväärset kasu saada. Nii laste kui täiskasvanute puhul on oluline, kui pikk on ajavahemik kurdistumisest implantaadi saamiseni. Mida lühem see aeg on (ehk laste puhul, mida noorem on laps), seda paremad on lõpptulemused.

Implantatsioon on terve süsteem, mille hulka kuuluvad:

  • patsiendi uuringud ja tema kandidatuuri hindamine (enne operatsiooni);
  • implantaat ja kõneprotsessor + lisaseadmed;
  • operatsioon;
  • kõneprotsessori programmeerimised;
  • rehabilitatsioon;
  • tehniline tugi ja kontakt kuulmiskeskusega kogu eluks.

Implantaadi tööpõhimõte

  • Mikrofon püüab ümbritseva keskkonna helisid (1).
  • Helide informatsioon saadetakse kõneprotsessorile (2).
  • Kõneprotsessor analüüsib ja digitaliseerib saadud info kodeeritud signaalideks (3).
  • Kodeeritud signaalid saadetakse saatjale (4).
  • Saatja saadab induktiivselt kodeeritud signaalid läbi naha implantaadi sisemisele osale (5).
  • Seesmine implantaat konverteerib signaalid elektrilisteks impulssideks.
  • Elektrilised impulsid saadetakse elektroodidele, mis stimuleerivad närvikiudusid (6).
  • Aju mõistab saadud impulsse helina – tekib kuulmisaisting.

Kellele implantaat sobib? Kes on kandidaadid?

Implantaadist võivad kasu saada paljud sügava kuulmislangusega lapsed ja täiskasvanud. Laias laastus võib kandidaadid jaotada kolme rühma:

  • Väikelapsed. Ideaalne implanteerimisvanus on enne kolmeaastaseks saamist, kuid üsna häid tulemusi võib eeldada ka kuni viieaastastelt lastelt. Oluline on, et laps oleks kuni implantaadi saamiseni kasutanud kuuldeaparaate, st tema kuulmisnärv on olnud aktiivne. Üle viieaastaste laste puhul, kes ei oska kuuldeaparaatidega kuulata, jäävad tulemused tõenäoliselt märksa

tagasihoidlikumaks. Mitmete laias maailmas tehtud uuringute põhjal on just viis eluaastat selleks kriitiliseks vanuseks, millest vanemate laste puhul paljudel ei kujune arusaadavat kõnet.

  • Vanemad auditiiv-verbaalsed lapsed ja noored, st need kurdid, kes suhtlevad kõnekeeles ning kes kasutavad abivahendina kuuldeaparaate.
  • Hiliskurdistunud täiskasvanud ja lapsed, st need inimesed, kes on kuulmise mingil põhjusel kaotanud.

Implantaadi osad

Sisekõrva implantaadil on kaks põhilist osa:

1) Implantaat ise, mis paigaldatakse pähe operatsiooni käigus. Implantaadi küljes olev elektroodide kimp juhitakse sisekõrvas oleva teo sisse.

Sisekõrva-implantaat.jpg

2) Kõneprotsessor, mikrofon ja magnetiga saatjarõngas, mis on omavahel juhtmetega ühendatud.

Sisekõrvaimplantaadi-kõneprotsessor.jpg

Kõneprotsessoreid on kaht liiki:

  • kõrvatagune, mille väljanägemine on üpris sarnane kuuldeaparaadi omale ning mille puhul protsessor ja mikrofon asuvad ühes korpuses. Kõrvatagune protsessor kasutab energiallikana kolme spetsiaalset high power kuuldeaparaadi patareid;
  • kehalkantav protsessor, mis on eriti sobilik lastele. Lapsed kannavad seda protsessorit kas spetsiaalsete traksidega seljal või rinnal, ka võib riietele või pesule õmmelda eraldi tasku. Nii pole ohtu, et tillukesed sõrmed selle mänguhoos kõrva tagant lahti kisuvad ning kalli seadme lihtsalt puruks kukutavad. Taskuprotsessor saab energiat kas kahest AA-tüüpi patareist või vastavatest akudest.

Kuidas sisekõrvaimplantaat toimib ?

Sisekõrva-implantaadi-tööpõhimõte.png
1. Mikrofon võtab vastu heli, mis kandub edasi kõneprotsessorisse.
2. Kõneprotsessoris signaalid filtreeritakse, analüüsitakse ja saadetakse kodeerituna saatjarõngasse.
3. Saatjarõngas püsib magneti abil vastuvõtja küljes, mis on operatsiooni käigus naha alla pandud. Vastuvõtja saadab signaalid teos paiknevatesse elektroodidesse.
4. Signaalidest aktiveeritud elektroodid stimuleerivad kuulmisnärvi.
5. Kuulmisnärv saadab elektrilised impulsid aju kuulmiskeskusesse, kus neid tõlgendatakse helidena.

Milline on sisekõrva implantaadiga kuuldud heli ?

Sisekõrva implantaadi ja kuuldeaparaadi kaudu edasi antud helid erinevad märgatavalt. Seetõttu vajavad inimesed, kes lähevad kuuldeaparaadi kasutamiselt üle sisekõrva implantaadile, rohkelt aega, et harjuda uute helidega ja õppida neid õigesti tõlgendama. Kui helid on omavahel sarnased, siis võib implantaadi kasutajal olla raske neid eristada. Tal võib olla isegi raske kindlaks teha, kas kõneleja on mees või naine. Kuuljatel on raske aimata, mida ja kui palju sisekõrva implantaadi saanud inimene kuuleb. Selleks et teada saada, kuidas kõne ja helid nende meelest tunduvad, tuleb meil toetuda nende inimeste kirjeldustele, kes on olnud kuuljad ja saanud sisekõrva implantaadi pärast kuulmise kaotust. Paljud neist on rääkinud, et kõne ja helid kostavad esialgu mehaaniliselt või tehislikult, mis tundub igati loogiline. Mõne arvates meenutavad need ennekõike piilupart Donaldi prääksumist.

SI Operatsioon

Implanteerimisoperatsioon kestab keskeltläbi 2-3 tundi ning seda tehakse üldnarkoosis. Pärast lõikust peab patsient veel mõned päevad haiglas viibima. Paranemisperiood on igalühel erinev, lapsed tunnevad end tavaliselt üsna hästi juba järgmisel päeval.

Operatsiooni võimalikud tüsistused:

Sisekõrva implantaadi operatsiooni riskinäitajad on väga väikesed.

Üldnarkoosiga seotud riskid:

  • Põletikuoht, infektsioonid
  • Näonärvi kahjustus
  • Maitsetundlikkuse häired
  • Tasakaaluhäired
  • Tuimus kõrva piirkonnas
  • Tinnitus (helid peas)
  • Vale elektroodide paigutus (uus operatsioon)
  • Hematoomid, allergia, perilümpfi leke

Programmeerimine

Esimesel aastal tuleb protsessorit häälestada 6-8 korda, hiljem kuni paar korda aastas.

Protsessori programmeerimise käigus selgitab audioloog spetsiaalset programmeerimisseadeldist kasutades välja patsiendile sobivad kuulmistasandid: kuulmistaju läve (treshold ehk T-level) ning mugavusläve (comfort ehk C-level). Et parima tulemuse jaoks tuleb eraldi testida iga elektroodi, tuleb programmeerimiseks varuda kannatust.

Pisikeste patsientide puhul saab Cochleari implantaatide puhul kasutada NRT-d (Neural Response Telemetry ehk närvivastus telemeetria), mille teostamisel saadab NRT signaali kuulmisnärvile ning mõõdab närvirakkude reageeringud. Seetõttu on NRT väikelaste programmeerimisel suureks abiks. Eesti viimastele implantaadilastele on NRT uuring sooritatud juba implanteerimise operatsiooni ajal.

Lapse jaoks sarnaneb protsessori häälestamine mänguaudiomeetriaga, st ta peab arusaadavalt heliaistingust märku andma. Et programmeerimine võib olla aeganõudev ja tüütu, katsutakse see teha võimalikult mänguliseks, lastes lapsel heli tajudes torni laduda, kriipse tõmmata, puslet kokku panna vms.

Rehabilitatsioon

Laiemalt kuulub rehabilitatsiooni alla ka programmeerimine. Kitsamalt tähendab rehabilitatsioon aga implantaadi kasutama õppimist. Teisisõnu – implantaat üksi pole miski imevidin, kasu on temast siis, kui ta on korralikult häälestatud ning kui väike või suur patsient uue või taasleitud heliaistinguga kohaneb ning implantaati järjekindlalt kasutab.

Erinevate patsientide kogemuste põhjal võib öelda, et vaid üksikud (hiliskurdistunud täiskasvanud) suudavad kõnest aru saada kohe pärast protsessori sisselülitamist. Hoopis rohkem on neid, kes peavad hoolega harjutama, aga tulemused on kannatlikkust väärt! Väikelaste puhul mõelgem sellele, et CI laps teeb oma keelelises arengus läbi kõik needsamad etapid, mida kuuljagi laps. Ning sugugi mitte kõik kuuljad aasta-paarised ei räägi soravalt, seega ei saa näiteks aastase implantaadikasutamise juures oodata lapselt ladusat juttu.

Rehabilitatsiooni võtmesõnadeks on lapsega järjekindel päevaringne tegelemine. Tähtis on, et me last erinevate helide ja mõistetega tutvustaksime, talle kõike ümbritsevat seletame, lapsel endal end väljendada laseme, tema õpetamisest ühiselt rõõmu tunneksime. Hakatus on ehk vaevaline, kuid pühendumus saab aastatega kuhjaga tasutud – paljud implantaadilapsed õpivad kuulama, rääkima, arusaadavalt suhtlema. Ning õnneks on meile laste juhendamisel toeks logopeedid, kuulmiskeskuse meeskond, teised lapsevanemad ning interneti rikkalik varasalv.


9 küsimust Sisekõrvakuulmisimplantaadi (edaspisi SI) kandja Kadi Särgavale - 30.09.2015

1. Kas peale SI paigaldamist tervis muutus ?

Tervises pole midagi erilist ilmnenud seose implantaadiga.

2. Milline on see SI helikvaliteet ? Kuidas on arusaadavus ?

Parem, kohe tunduvalt parem, ei mäletagi, millal ma nii hästi kuulsin, et ma saan ka mõnikord pmst pealt kuulata, ilma et füüsiliselt vestlusesse sekkuma peaks otsa vaatamise vms.

3. Kui ükskord on paigaldatud siis kõrv tõenäoliselt ka rikutud tagasiteed tavakuulmise suunas, arstiteaduse arenedes enam minna ei saa ?

Selle kohta ei tea, mis arengud toovad. ise olen arvestanud ja harjunud selle mõttega, et kõrv ise on kaput ja kõik.

4. Kas implantaadi juures oleval kõneprotsessoril on helitugevus timmitav ?

Minu SI-l on pult juures, millega saab heli reguleerida ja programme muuta, saab ka protsessorist otse vajutades nuppe (2 tk), aga ma ei ole viitsinud neid nupuvajutus-kombinatsioone selgeks teha, peale sisse-välja lülitamise. Igapäevaselt ma ei reguleerigi heli ja ei vaheta programme, aegajalt katsetamise jaoks, et kas üks on parem kui teine.

Mul oligi alguses sellega häda, et SI häälestused muutusid kiirelt liiga vaikseks minu jaoks, et peake harjus liiga kiiresti ära ja tahtis kõvemaid helisid saada.

5. Milline on SI kasutegur (palju on abiks) ?

Mind on tohutult palju aidanud, et isegi mõnikord unustan, et tegelikult olen vaegkuulja ja pean mõningate asjadega arvestama.

6. Kas SI juures kasutataval kõneprotsessoril on ka silmusvõimendi asend ?

Puldil on see T-sümbol olemas küll, aga ise pole kordagi kasutanud.

7. Kui erinev on tavakuuline SI kuulmisega ? Kas millestki tunned puudust või mitte ?

Ma ei tea, mis on tavakuulmine, põhimõtteliselt olen kogu elu aparaate kandnud. Ütleks, et SI kuulmise timmimine oli mingil määral parem kui tavaaparaadi omal - elik suurem valik võimalusi. a la et ventilatsiooni mitte kuulmiseks ei pea ka kõnekuulmist ohverdama nii palju jms. Seega ka helikvaliteet on minu jaoks parem. Olen hakanud kuulma helisid, mida polnud ikka ammu või mitte kunagi kuulnud.

8. Kas peasse paigaldatud protsessor on eluajaks või on sellel ka oma eluiga kaua vastu peab ja hiljem peab vahetama või mitte ?

Minu teada on eluks ajaks. Kehavälise osa vahetus on iga 7 a tagant ja siis maksad 10% kogumaksumusest (senise süsteemi järgi) ehk siis 1000 euri vms.

9. Kas peasse opereeritud SI tekitab ebamugavustunnet või pole seda üldse tunda ?

Alguses oli muidugi sügelemist - paranemisprotsessi tõttu. Kandiline muhk on peas ja kõik. Segavaks on see osutunud siis, kui tahan koos SI-ga nt jalgratta- või ehituskiivrit kanda, siis rihmad kipuvad just SI välise magneti peale suruma ja see tekitab ka peavalu, kui pikalt kanda. Lisaks siis hirm ühendusjuhtme ühenduskoha purunemise pärast. Aga andsin oma vana kiivri töökaaslasele ja endale ostsin uue ja sobiva kiivri leidsin juba esimesest poest.

SI saamisega kaasnenud positiivsed nähtused

  • Tasakaal on paranenud. (M.K)
  • Tinnitus on kas peaaegu kadunud (M.K) või täielikult kadunud. (K.S.)
  • Menierega kaasnenud peavalu on kadunud. (M.K)

Artikleid implantaadi teemaatika/implantaadikandjatest

Viited