Kuulmiskaitse

Allikas: Kuulmisabi - Kuulmislangus, Kuulmispuue, Tinnitus, Kõrvakuulmine, Meiere Tõbi, Kuuldeaparaat.

Loodushelid, inimestevaheline kõne, muusika on need nähtused, mille kaotamisega riskite, kui viibite valjude helide keskel kuulmiskaitsevahenditeta.

Müra on enim levinud kuulmishäirete põhjus. 100%-line kuulmiskaitsevahendi kasutusaeg on ainus kindel viis kaitsta oma kõrvu, sest ka vaid viieminutiline hoolimatus kaheksatunnise tööpäeva jooksul võib põhjustada kuulmistrauma kogu järgnevaks eluks.

Helilained on kuulmise alus ning helide liikumise eelduseks. Kui lained ei mahu kõrva normaalsesse kuulmispiiri, on neil hävitav toime. Sisekõrvas paiknevad lainete vastuvõtjad ehk nn kuulmiskarvakesed, mis reageerivad kõrva sisenevatele helilainetele. Mida kõrgem on helitase, seda rohkem kuulmiskarvakesed õõtsuvad. Liikumine muundatakse omakorda ajusse sisenevateks närviimpulssideks. Kuulmiskarvakestele korduvalt kohalduv kõrge mürahulk paneb need katkema. Järelejäänud kuulmiskarvakesed suudavad aga edastada vaid murdosa kõrva sisenevast informatsioonist. Nii tekibki kuulmistrauma.

Müra kahjulike mõjude hulka kuuluvad veel ka peavalu, lihaspinged, väsimus, keskendumisraskused ja stress.

100%-line kuulmikaitsevahendi kasutusaeg on ainus kindel viis kaitsta oma kuulmist. Näiteks kaheksa tundi viibimist 85dB müratasemega keskkonnas on sama kahjulik, kui viisteist minutit viibimist 100dB müratasemega keskkonnas. Suurem osa inimestest teavad, kuid ei hooli sellest.

Sageli tuuakse ettekäändeid, miks kuulmiskaitsevahendeid mitte kanda:

  • ei ole mugavad,
  • ei ole vajalikud,
  • kuulmine on niigi kahjustunud,
  • nendega ei kuule kaastöötajaid või märguandeid,
  • kõrvatropid kahjustavad kõrvakile jne.

Ükski neist väidetest pole tõsi ega piisav põhjus kaitsevahenditest loobumiseks.

Selleks, et töötajad kannaksid kuulmiskaitsevahendeid, on tööandja kohustatud neid koolitama kuulmiskaitsevahendite olulisuse ja kasutamise teemadel. Kui töötaja peaks kunagi saama kuulmiskahjustuse on tööandja kohustatud tagantjärgi tõestama, et ta on töötajat koolitanud ja kuulmiskaitsevahendid töötajale võimaldanud.

Kuulmiskaitsmed summutavad müra ilma, et kuulmine muutuks raskemaks. Töötaja peab kuulma näiteks hoiatussignaale töökeskkonnas ning saama suhelda töökaaslastega kaitsevahendeid peast võtmata. Kuulmiskaitsevahendid peavad hoidma müratase kõrvas alla 85 dB, kui see jääb aga alla 70 dB, võib ümbritsevate helide kuulmine olla raskendatud. Seega selgita kaitsevahendeid valides välja töökoha müratase, võrdle seda kuulmiskaitsevahendi tasemega ning arvesta, kui pikaks ajaks kaitset vajad.

Kuulmiskaitsevahendite tüübid:

1. Kõrvatropid (tavaline või sangaga kõrvatropp)
2. Kõrvaklapid (peasangalised või kiivrikinnitusega kõrvaklapid)
3. Kiivrisse ehitatud kõrvaklapid
4. Eriotstarbelised kõrvaklapid (raadio- ja kommunikatsiooniklapid, aktiiv-klapid)

Välised viited