Kuulmispuue

Allikas: Kuulmisabi - Kuulmislangus, Kuulmispuue, Tinnitus, Kõrvakuulmine, Meiere Tõbi, Kuuldeaparaat.

Eesti seadusandluse mõistes on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kõrvalekalle või kaotus. Üldine väljend, mida kasutatakse nii kurtide kui ka kergema kuulmislangusega inimeste kohta.

Kuulmispuudele keskendunud eripedagoogika osa nimetatakse surdopedagoogikaks ja vastavat spetsialistisurdopedagoogiks. Kuulmispuuet esineb umbes 6% rahvastikust, enamik vaegkuuljatest on täiskasvanud, 50% on vanemad kui 60 aastat. Kurte on Eestis umbes 1500 (0,1% elanikkonnast), vaegkuuljaid umbes 9000. Kooliealistest on kurte kuni 2 õpilast tuhandest. Seega on tegemist üsna harva esineva haridusliku erivajadusega. Tänu meditsiinitehnika arengule (kvaliteetsemad kuuldeaparaadid, sisekõrva implantaatide paigaldamine) on pikaajalist eriabi vajavate kuulmispuudega laste arv viimastel aastatel veel oluliselt vähenenud.

Mis on kuulmispuue?

Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast. Kuulmishäirete liigid on:

  • KONDUKTIIVNE KUULMISLANGUS

Helijuhteaparaadi (kesk- ja väliskõrva) kahjustus – põhjustab eeskätt madalamate helide kuuldavuse langus.

  • SENSORINEURAALNE KUULMISLANGUS

Helivastuvõtuaparaadi (sisekõrva) kahjustus – langenud on eelkõige kõrgete helide kuuldavus.

  • TSENTRAALNE KUULMISLANGUS

Tsentraalse auditoorse süsteemi kahjustus (peaaju oimusagaras).

  • SEGATÜÜPI KUULMISLANGUS

Kes on kuulmispuudega inimene ?

Kuulmispuudega inimesed jagunevad:

Kuidas kuulmispuue avaldub ja kuidas seda ära tunda ?

  • Ei saada hästi aru kõnest küsib pidevalt üle.
  • Ei reageeri korduvale pöördumisele.
  • Ei kuule telefonis juttu või küsib palju üle.
  • Ei kuule uksekella, kuid on kuulda, et on kodus.
  • Teler või raadio mängivad liiga valjusti.
  • Suhtlemine teiste inimestega on raskendatud ja tänu sellele võib olla erak.
  • Kõrvad vilistavad (vilin, kohin, undamine, rohutirtsud jms.)
  • Inimene vastab küsimusele mhmh. kuid ei vasta sellele mida küsiti.
  • Annab küsimusele ebakohaseid vastuseid, ei saanud õieti aru mida küsiti.
  • Kipub pöörama ühe kõrva rääkija poole.
  • Räägib liiga valjult või vaikselt.
  • Hoidub suhtlemast või jääb kõrvaltvaatajaks.
  • Mõistab öeldut ebaadekvaatselt.
  • Ütleb, et ma kuulen küll, kuid ei saanud aru.
  • Räägid pika jutu maha ja su käest küsitakse: Mida ? Ah ?
  • Kõne tempo on aeglane ja kõne monotoonne.

Lastel esineb enamasti kõnehäireid.

  • Lapse kõne ei arene või areng on väga aeglane
  • Peale haigust on oluliselt halvenenud kõnest arusaamine või helidele reageerimine
  • Küsib tihti üle: mida? Ah?
  • Ei kuule käsklusi, korraldusi suuremalt vahemaal või selja tagant
  • Ei erista 2/3 konsonantidest ~2 m kauguselt (näiteks paneme pähe mütsi- võtab kapist püksid)
  • Tundub tähelepanematu
  • Jätab ära sõnalõpud (vaata-vaatas, õpi-õpib, koera-koerad)
  • Eristab halvasti häälduslikult lähedasi häälikuid (kallab-kannab, paha-maha)
  • Segistab sulghäälikuid K-T (kool-tool, kokk-kott)
  • Häälik S puudub või esineb sellega vaeghääldust
  • Jätab konsonantühendis osa häälikuid hääldamata (küpised-küpsised, ümbik-ümbrik)
  • Jätab sõnast välja halvasti nähtavad häälikud K ja H (a´en-aken, a´i-ahi)
  • Asendab sõnas kaashäälikuid mingi hästinähtava häälikuga (pibu-tibu, tits-kits)
  • Lause tihti ühesõnaline (istu– mina istun)
  • Eksib käände- ja pöördelõppudes (lähen ema koju- lähen emaga koju, isa on tööle– isa on tööl)
  • Nimisõnad on tavaliselt nimetavas käändes, tegusõnad ainsuse 3.pöördes
  • Kõne tempo on aeglane ja kõne monotoonne

Hiliskurdistunud inimese hirmud.

  • Ei julge tunnistada omale, et on vaegkuulja.
  • Ei julge öelda, et ei kuule hästi, kardab eelarvamusi.
  • Ei julge korduvalt üle küsida, kardab, et peetakse rumalaks.
  • Ei julge kanda kuuldeaparaati, kardab, et peetakse imelikuks.
  • Väldib suhtlemist, hoiab eemale, et mitte rumalasse olukorda sattuda.
  • Seltskonnas naerdakse, kardab, et tema üle. (selgita mille üle tegelikult naerdi).
  • Psüholoogilised protsessid (viha, kurbus, enesesüüdistus-miks mina jms).

Kuulmispuue ei ole vaimupuue !

Ühiskonnas esineb sageli väärarusaam, et kui kuulmispuudega inimene ei saa jutust aru siis tõenäoliselt ei ole tal peas kõik korras ja tal puudub mõtlemisvõime, see ei ole tõsi !

Kuulmispuudega inimene on täiesti tavaline inimene, ainsa vahega, et nad ei kuule piisavalt hästi ja ei saa alati sellepärast kõnest aru.

Tuntud kuulmispuudega inimesi

Viited