Kuulmiteemalised artiklid

Allikas: Kuulmisabi - Kuulmislangus, Kuulmispuue, Tinnitus, Kõrvakuulmine, Meiere Tõbi, Kuuldeaparaat.

Erinevad artiklid Eesti ajakirjandusest kuulmispuudega inimeste/temaatika kohta.

2010-2020

30.08.2015 - ERR Gretel Murd: kurdid ei peaks kartma ülikoolis õppimist

Tartu ülikooli sammaste vahelt astus tänavu diplomiga välja Eesti esimene kurt viipekeeletõlk Gretel Murd, kes julgustab teisigi kurte ülikooli õppima tulema.

Greteli sõnul ei olnud tal ülikooli astudes kindlat eesmärki ja ta teadis, et ülikoolis on väga raske õppida. «Minul on kurdina tegelikult ääretult keeruline koos kuuljatega võrdselt õppida, sest minu jaoks on eesti keel võõrkeel ja ma teadsin, missugune on ülikooli tase.»

Ema soovitas neiul siiski ülikooli tudeerima tulla, kuid Gretel otsustas alles viimasel hetkel sisseastumiskatsetele minna. «Ma ei ole oma otsust siiani kahetsenud ja tänan väga neid, kes mind toetasid ja sellele teele suunasid,» räägib Gretel.

04.03.2015 - Elutark - Kuulmislanguse esimesed märgid - teiste kõnest arusaamine on raskendatud

Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurgukeskuse dr Liina Luht kinnitas rahvusvahelisel kõrva tervise päeval, et kuulmislangus kimbutab inimesi senisest enam.

Ida-Tallinna Keskhaiglas tegeletakse juba 10 aastat vastsündinute kuulmisskriininguga, mis tähendab seda, et enne vanematega sünnitusmajast lahkumist saab beebide kuulmine kontrollitud. „Kuulmisprobleemide korral on iga aasta tähtis, seetõttu peaks laste kuulmisprobleemidele jälile saama võimalikult kiiresti – kuulmislangus pärsib kõnelema hakkamist ning abi saades on mahajäämus minimaalne kui olematu,“ lisab dr Luht. Vastsündinute kuulmisskriining on üleriiklik programm, mis on sellest aastast teostamisel rutiinsetel alustel kõigis sünnitusosakondades.

19.02.2015 - VT - Kui esimene ostja on mees, minevat äris hästi

“Teid teenindab vaegkuulja”, seisab silt äsja avatud riidepoe FASHH letil. Kaupluse omanik ja ühtaegu müüjanna Merike Freienthal suudab ometi klientidega suhelda nõnda, et kui ei teaks ta 15 aastat tagasi alguse saanud kuulmislangusest, siis ei oskaks seda esmapilgul kahtlustadagi.

20.01.2015 - Õhtuleht Oma unistuste nimel ei tohi kunagi alla anda!

Kurt noormees Jaan-Raul töötab suures selvehallis kassapidajana ja saab suurepäraselt hakkama.

"Ma kartsin tööd otsida. Arvasin, et minu puude pärast mind ei võeta. Aga ma olin üllatunud, kui lihtsalt see kõik läks," tunnistab Jaan-Raul Ojastu, kurt noormees, kes alates sügisest töötab suure kaupluse kassapidajana.

"Siin kassas teenindab Sind Jaan-Raul. Ta ei kuule ega saa hästi rääkida. Palume suhtuda mõistvalt ning küsimuste korral ole valmis neid talle kirjalikult vormistama. Jaan-Raul on lahkesti nõus Sinuga suhtlema kirja teel," teatab silt Tallinna Norde Rimi ühe kassa juures, milles Jaan-Raul Ojastu (20) argipäeva pärastlõunati istub.

Õhtulehele annab noormees intervjuu viipekeeletõlgi Liivi Hollmanni vahendusel.

18.12.2014 - ERR - Tallinna Linnateatris saavad nüüd täiselamuse ka vaegkuuljad

Linnateatri Põrgulavale paigaldatava silmusvõimendussüsteemi abil on kuulmispuudega inimestel, kes kasutavad kuuldeaparaati, võimalik teatrilavastuste sõnalisest ja muusikalisest osast oluliselt parem aru saada.

02.12.2014 - RP - Heleni kool saab 20

Reedel, 5. detsembril kell 11.30-16 tähistab Eesti ainus omalaadne meelepuudega laste õppeasutus, Tallinna Heleni Kool (Ehte 7) oma 20. tegevusaastat piduliku aktus-konverentsiga.

Tähtpäevale pühendatud aktus-konverentsile on oodatud kooli endised ja praegused töötajad, vilistlased, lapsevanemad ning kooli toetajad ja koostööpartnerid. Ürituse raames on võimalik saada osa õpilaste esinemisest, saada ülevaade kooli ajaloost, hetkeolukorrast ja tulevikuplaanidest, kuulata ettekandeid naaberriikide esindajatelt ning vahetada mõtteid meelepuudega laste haridusküsimuste pärast muret tundvate erialaspetsialistide ja huvigruppide esindajatega.

19.11.2014 - ERR - KõKu-s tantsivad vaegkuuljad, keda muusika ei sega 

Aktiivsed vaegkuuljad ja kurdid on kokku pannud tantsurühma KõKu, mis viljeleb kantritantsu. KõKu tantsijad kinnitavad, et muusika neid ei sega.

Grupis tantsiv Külliki Bode rääkis, et kurdid tajuvad väga hästi rütmi ja vibratsiooni mistõttu ei olegi tantsijatel vaja muusikat kuulda, vahendas ETV saade "Ringvaade".

17.07.2014 - ÕL - Tallinna Merepäevadel saavad muusikat nautida ka vaegkuuljad ja kurdid

Viipekeeletõlgid Sandra Praats ja Hele-Riin Karring hakkavad Tallinna Merepäevadel tõlkima muusikat vaegkuuljatele ja kurtidele mõistetavasse viipekeelde, teatab ERR-i meelelahutusportaal Menu.

24.06.2014 - Naisteleht - Kadi Särgava: «Ma pole kunagi nurka kössitama jäänud sellepärast, et ma ei kuule.»

Mis tunne teil oleks, kui ärkaksite ühel hommikul ja ühes kõrvas valitseks täielik vaikus? 2012. aasta 9. septembril Kadi Särgavaga just nii juhtus. Sel hetkel tabas teda paanika –mis nüüd saab?

Õigupoolest on Kadi (27) kuulmispuude tõttu juba neljandast eluaastast kuulmisaparaate kandnud. Aga see, et ühes kõrvas on ka aparaadi kiuste täielik vaikus, oli tema jaoks midagi uut. See viis välja selleni, et selle aasta 30. aprillil tehti Kadile operatsioon ja paigaldati sisekõrvaimplantaat. Sisse lülitati see paar päeva enne selle loo ilmumist.

Kahe kehva geeni süü.

Kui Kadi oli nelja-aastane, sai tema lasteaiakasvataja ühel hetkel aru, et ta räägib teistmoodi kui teised lapsed. «Inimene räägib ju nii, nagu kuuleb. Mina ei kuulnud normaalselt, seega ka rääkisin teistmoodi. Mind saadeti logopeedi juurde, logopeed saatis kõrvaarsti juurde ja sealt tulin juba kõrvaaparaadiga tagasi,» jutustab noor naine.

15.05.2014 - PM - Huulteltlugeja kuuleb, mida kuulja ei näe

Kes võiksid olla kõige paremad suultlugejad? Kurdid arvavad, et nemad. Vaegkuuljad arvavad, et ei – ikka nemad! Head suultlugejad võivad olla hoopis viipekeeletõlgid, arvavad kolmandad.

13.05.2014 - ERR - [Vaegkuuljad saavad varsti eesti filme vaadata]

Sel aastal lisati Eesti Filmi Instituudi toetuste jagamise eeskirja uus punkt, mille kohaselt peavad kõik täispikad mängufilmid, animafilmid ja üle 50 minuti pikkused dokumentaalfilmid olema varustatud vaegkuuljatele ja vaegnägijatele mõeldud tõlgetega.

Esimesed sellised filmid jõuavad levisse paari aasta jooksul, vahendavad AK uudised

Seniajani on kurtidel ja vaegkuuljatel olnud Eesti kinokunsti nautimiseks ainus võimalus minna kinno koos viipekeeletõlgiga. Pimedas kinosaalis on aga üsnagi keeruline üheaegselt jälgida tõlki ja ekraanil toimuvat.

15.01.2014 - PM - Vanemuine pakub vaegkuuljaile uudset süsteemi

Vanemuise suure maja saalis on kasutusel uuenduslik süsteem, mis võimaldab ka vaegkuuljatel etendustest täisväärtuslikult osa saada. Saali on paigaldatud helisageduslik induktsioonisüsteem ehk silmusvõimendi. Selle abil on kuuldeaparaadiga inimesel võimalik helisid (kõnet, muusikat jm) paremini ja selgemini kuulda. Vanemuine on seni Eesti ainus teater, kus sellist teenust pakutakse.

10.01.2014 - ERR - Vaegkuuljad naudivad Vanemuises etendust uudse tehnika abil

Vanemuise teatris võeti kasutusele uudne silmusvõimendisüsteem, mille abil saab vaegkuulja tulla saali ja kasutada etenduse paremaks kuulmiseks oma enda kuuldeaparaati. Draamateatris on vaegkuuljatele võimalus kasutada tõlkeaparatuuri, millega muidu loetakse peale võõrkeelsetele etendustele, aga vaegkuuljad saavad sealt võimendusega kuulata laval toimuvat. Vanemuise teater paigaldas kevadel veel moodsama tehnika, silmusvõimendussüsteemi, vahendas "Aktuaalne kamera".

26.08.2013 - TM - Kuuldeaparaat: kuidas see töötab ja millist saab valida?

Kuidas palun...? Mida...? Kui kuulmine nõrgeneb, tuleb appi võtta kuuldeaparaat. Kaasaegsed digitaalsed kuuldeabilised sisaldavad rohkelt helitöötlustehnoloogiat ning on sealjuures tillukesed.

Küll aga ei too ükski kuuldeaparaat kuulmist sõna otseses mõttes tagasi, vahendab ajakiri Tehnikamaailm (8/2013).

04.04.2013 - EPL - Maret Lepplaan: Eestis on umbes 200 000 vaegkuuljat

Kuuenda kursuse arstitudeng Maret Lepplaan läheb sügisest Manchesteri ülikooli audioloogiat õppima. Eestis on ligikaudu kakssada tuhat vaegkuuljat. Kuuenda kursuse arstitudeng Maret Lepplaan on Eestis kahekümne aasta jooksul esimene arst, kes kuulmisteadusele spetsialiseerub.

15.03.2012 - PP - Endla teater võimaldab vaegkuuljatel etendusi nautida

Riigikogu liige Jüri Jaanson kohtus sellel nädalal Eesti teatrijuhtidega. Endla teatri asedirektor Roland Leesment tutvustas kohtumisel kogemusi vaegkuuljatele vajalike vahenditega varustatud etenduste korraldamisel.

06.02.2012 - Hull Vanaisa teab, kuidas panna tantsima need, kelle kõrvad ei kuule

Mida tajub tantsupeol inimene, kes ei kuule? Ta tunnetab vibratsiooni ning näeb detaile, mida kuuljad sageli tähelegi ei pane.

Tõnis Kotsar on alternatiivmuusika peosarja «Piip Da Pupill» eestvedaja ning Tuhalaane küla säilimisele ja arengule kaasaaitamisele pühendunud mittetulundusühingu Suurekivi Serval juhatuse liige.

Küllap on ta rohkem tuntud kui DJ Mad Grandpa ehk Hull Vanaisa, kes on viimasel ajal hakanud keerutama plaate spetsiaalselt kurtidele ja vaegkuuljatele mõeldud tantsupidudel.

21.01.2012 - PP - Vaegkuulja ei vaja tööandjalt erikohtlemist

Pärnu Rimis töötavad kolm kuulmispuudega naist ei ole kauplusekülastajate silme eest peidetud lattu lappi lükkama või terasid sõkaldest eraldama, vaid kõik nad töötavad võrdsena võrdsete seas müügisaalis.

Ly Kukk kannab hoolt selle eest, et puu- ja juurviljade osakonnas oleksid kastid ja riiulid alati värske kaubaga varustatud. Alles esmaspäeval Rimi punase fliisi selga tõmmanud ja “õpilase” nimesildi kaela riputanud Triin Vilgats aga kannab sama asja eest hoolt kuivainete osakonnas. Ning selle, mis neil kõrvakuulmisest vajaka jääb, teevad kolm naist kuhjaga tasa oma kärmete käte ja eelkõige tugeva teotahtega.

14.12.2011- PM - Kontsert kogub raha vaegkuuljate aparatuuriks

Et ka kuulmispuudega inimesed saaksid täiel määral jutlusest osa, tahab Põltsamaa Niguliste kirik osta vastavad aparaadid. Selleks loodab kirik raha saada heategevuskontserdiga.

Täna, 14. detsembri õhtul kell 19 esineb kirikus Mait Maltis koos poegade Mikko ja Jakkoga. Valdavalt kõlab nende jõulude ja talveteemaline repertuaar.

10.11.2011 - RP - [http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Eesti-Kuulmispuudega-Laste-Vanemate-Liit-tahistab-hariduskonverentsiga-kahekumnendat-sunnipaeva Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit tähistab hariduskonverentsiga kahekümnendat sünnipäeva

]

KLVL juhatuse esimees Toomas Sepp peab ühingu olulisemaks missiooniks aidata kaasa kuulmispuudega laste parematele haridusvõimalustele ning tõhusale rehabilitatsioonile.

„Kurdi lapse kaasamist tuleb alustada võimalikult vara. Kui varasematel aastatel oli probleemiks, et kurtus kui nähtamatu puue diagnoositi suhteliselt hilja, keskmiselt pooleteise-kahe aasta vanustel lastel, siis praegu tehakse kuulmisuuringud vastsündinutele juba sünnitusmajas. Seetõttu saab ka rehabilitatsiooniga alustada varem. Kuulmispuudega laps vajab erihoolt ja spetsialistide tuge kogu oma haridusteel: lasteaiast kõrg- või kutsekoolini,“ ütles Sepp.

„Oleme kahekümne aasta jooksul ühendanud sadu eesti peresid, kus kasvamas kuulmispuudega lapsed. Koos tegutsemine on olnud arendav meile endile, kuid mul on eriliselt hea meel, et oleme saanud kaasa aidata Eesti puuetega laste ja täiskasvanute probleemidele lahenduste leidmisele,“ sõnas Toomas Sepp.

28.06.2011 - ÕL - Implantaadilaps vanemaile: "Mis te karjute, ega ma kurt ole!

"Tõsiasi, et Markus ei kuule, oli meile tohutu ehmatus. Õnneks on meie pojal nüüd mõlemas kõrvas implantaat – ilma selleta ei kujutaks me oma elu ettegi," lausub rahulolevalt 11aastase Markuse ema, kelle poeg on kuuljaks saanud tänu pisikesele tehnikaimele.

Markus Häidberg sündis 2000. aasta märtsis terve ja tugeva põnnina ning arstidki ei märganud esialgu midagi viltu olevat. "Ta jälgis meid, lalises nagu beebid ikka ja me ei tulnud selle pealegi, et midagi võiks valesti olla," räägib ema Maret Talving.

27.05.2011 - HE - Vaegkuulja elu kuuljate keskel pole kerge

20. mail toimus Tallinnas konverents "Kuulmispuudega inimene kuuljate keskkonnas". Ühtlasi oli konverents pühendatud Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühingu (THVÜ) kümnendale tegevusaastale. Miks inimeste kuulmine halveneb? Milliseid rehabilitatsiooniteenuseid on kuulmispuudega inimesel võimalik saada? Millised on kuulmispuudega inimeste mured ja kuidas neile lahendust leida, sellest konverentsil asjatundjad rääkisidki.

20.05.2011 - PM - Eestis on üle 120 000 kuulmishäirega inimese
Kuulmiskahjustusega inimesi on üle 10 protsendi elanikest ning nad kõik vajavad teistega võrdväärseks eluks ühiskonna tähelepanu ja abi, räägiti täna toimuval konverentsil «Kuulmispuudega inimene kuuljate keskkonnas».


Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse liige Uno Taimla ütle et ühiskond koosneb eri vanustest ja eri tervisehäiretega inimestest, kellel kõigil peab olema võimalus osaleda ühiskonnaelus oma east või puudest sõltumata. Riik, omavalitsused, erasektor ja MTÜ-d peavad nende probleeme lahendama üheskoos.

Kuulmiskahjustuse põhjused on kas pärilikud ehk kaasasündinud või omandatud ehk elupuhused. Kaasasündinud kuulmiskahjustuse põhjused võivad olla tingitud rasedus- ja sünnitusvaegustest, nakkushaigustest, reesuskonfliktist. Omandatud kuulmiskahjustust võivad tekitada põletikud, müra, kõrvale kahjulikud ravimid, peatraumad.

Täiskasvanutel on kuulmishäire põhjustajaks sageli tööstus- ja olmemüra, aga ka ealised muutused organismis. Kuulmishäiretega inimestel võivad esineda ka kõrvakohinad. Noored, kes kuulavad valju muusikat, võib selle pikemaajaline kuulamine põhjustada vaegkuulmist.

Kõrvahaigusest või east tingitud kuulmise halvenemise korral tuleks pöörduda eriarstide poole, et teada, millest on tingitud kuulmisnõrkus ja kuidas saaks seda parandada.

03.02.2011 - PM - Helgi Klein – koolile pühendunud

Kõne- ja kuulmispuudega lapsi õpetava Tartu Hiie kooli kauaaegse direktori Helgi Kleini (63) silmad lähevad nii mõnelgi liigutaval hetkel veekalkvele. Nii ka eile, kui ta kuulis, et vabariigi president autasustab teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

«Pedagoogid teevad ju ikka tööd südamega,» ütleb ta justkui vabandavalt. Kogub ennast ja ütleb: «Olen siin majas olnud nii kaua, et lapsed vahel uurivad: kui vana sa oled? Kui vastan, et mul on sada aastat juba täis, jäävad nad enamjaolt nõusse. Mõni lisab mõistvalt, et eks tema ema ole sama vana.»

23.12.2010 - TC - Tallinn koonerdab vaegkuuljate arvelt

Kui Tartus või Pärnus saavad kurdid igapäevaeluks vajalikku viipetõlgi teenust linna toel nii palju kui vaja, siis Tallinn maksab ühe kurdi eest vaid kümme tundi aastas.

«Viipekeele tõlgid on muutunud kurtidele ja seda teenust kasutavatele vaegkuuljatele raskesti kättesaadavaks, kuna tõlketeenuste maht on kahandatud väga väikeseks,» kurtis Tallinna Heleni kooli toimetulekuklassi õpetaja Riina Põderson.

2000-2009

29.09.2009 - VT - Vaegkuuljad saavad erilised suitsuandurid

Eile tutvustati Lääne-Virumaa puuetega inimeste kojas 3400 krooni maksvat multifunktsionaalset andurit, mis on mõeldud kuulmispuudega inimestele. Rootsi firmas Bellman & Symfon valmistatud anduri maaletoojafirma Vallin Baltic AS ohutustoodete müügijuht Kaarel Saluste rääkis, et multifunktsionaalne aparaat annab kuulmispuudega inimesele märku tulekahjust, lapse nutust, uksekella- ja telefonihelinast

12.08.2009 - ERR - ERR koolitas kuulmispuudega inimesed teletoimetajateks

Eesti Rahvusringhäälingus lõpetab sel reedel ajakirjandusõpingud grupp kuulmispuudega inimesi, kellest kaks asuvad tööle augusti lõpus käivituvate viipekeelsete teleuudiste toimetajatena. Varasematel aastatel on "Aktuaalse kaamera" uudiseid vahendanud tõlgid, kuid nüüd asuvad koolituse läbinud kurdid ise uudiseid valima ja edastama ning lisaks põhiuudistele ka oma kogukonna jaoks olulisi teemasid käsitlema.

16.07.2009 - Kurdid tahavad häirekeskusega ühenduse saamiseks SMS-teenust

Puudub süsteem, mis võimal­daks kurtidel ja kõne­puudega inimestel häirekeskust teavitada.

Kurtide ühendused on teinud sotsiaalministeeriumile ettepaneku luua kurtidele või kõnepuudega inimestele võimalus häirekeskusega ühenduse saamiseks. Seni pidid puudega inimesed leidma n-ö vahendaja, kes keskust võimalikest ohuolukordadest teavitas.

„Kõige reaalsem on SMS-i saatmise võimalus,” teatas kurtide liidu esimees Tiit Papp Eesti Päevalehele. „Kahjuks ei saa lühinumbritele 110 ja 112 sõnumeid saata.”

Arutluse all on olnud ka Skandinaavias katsetatud meetod, kus hädaolukorrast teavitamiseks kasutatakse videokõne või suhtlusprogrammi ning valvetõlgi abi, kuid Papi sõnul poleks need lahendused Eestis praegu perspektiivikad. „Selle juures kasutatavad video- ja tekstitelefonid pole Eestis väga levinud,” ütles ta.

01.12.2008 - PP - Kuulmise kaotanud Herki eneseotsingud

Juba mõnda aega töötab Ida-Tallinna Keskhaigla apteegis 21-aastane Herki, kes kümmekond aastat tagasi toimunud autoõnnetuse tõttu kuulmise kaotas. Herki leidis töö apteegis Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuse kaudu, kus ta kolm aastat õppis.Herki tööülesandeks on toimetada haiglaravimeid- ja tarvikuid erinevatesse osakondadesse. Kuulmisprobleem apteegi juhataja sõnul sellel töökohal üldiselt takistuseks ei ole. Herki suudab päris hästi huulte pealt sõnu lugeda ja rääkimisega saab ta samuti hakkama.

18.11.2008 - JT - Ka vaegkuuljad vajavad suitsuandurit

Tallinnas tegutsev puuetega inimeste abivahendikeskus Silmalaegas pakub kurtidele ja vaegkuuljatele Rootsis toodetud suitsuandureid.Toote esindaja Janar Vaik selgitas, et komplekt koosneb suitsuandurist, saatjast ja vastuvõtjast. Kurdil ja vaegkuuljatel on vajadused erinevad, seepärast saab ka suitsuandureid erinevaid muretseda. «Vaegkuuljal võib olla kasu ka sellisest andurist, mis vilgub ja teeb kõvemat häält,» lisas ta.

01.06.2007 - PM - Kuulmispuudega väikelapsi saab aidata

Viljandi haigla on ühinenud Tartu ülikooli kliinikumi projektiga «Vastsündinute kuulmisuuring», mille eesmärk on võimalikult varakult kindlaks teha, kas lapse kuulmisega on kõik korras.

Kolmapäeval olid maavalitsuse saali kutsutud maakonna perearstid, kirjutab Sakala.

Tartu ja Tallinna spetsialistid selgitasid neile vastsündinute kuulmisuuringute olulisust ning seda, kuidas tehakse lisauuringuid. Anti ülevaade ka implantaatide paigaldamisest, millega ei tohi hiljaks jääda.

Õnneks on möödas aeg, mil lapsele kuulmisvõime andmiseks pidi korraldama üldrahvalikke korjandusi. Nüüd kannab kõik uuringute, operatsiooni ja hilisema hooldusega seotud kulud haigekassa.

02.02.2007 - EPL - Viibeldud uudistesaade jätab vaegkuuljad teabeta

Kui uudiste diktor räägiks poole aeglasemalt, oleks ka arusaadavus palju parem.

Viipekeelne “Aktuaalse kaamera” õhtune uudistesaade on eesti keele instituudi direktori Urmas Sutropi kinnitusel kesise kasuteguriga, kuna kurdid ja vaegkuuljad ei saa tõlkijast aru.

“Olen tõesti istunud koos kurtide peredega, kes ütlevad, et nad ei saa sellest viipekeelest osaliselt aru,” ütles Eesti vaegkuuljate liidu juhatuse liige Uno Taimla. “Kui nad saaksid teksti lugeda, oleks hoopis teine asi.”

28.11.2006 - PM - Digi-TV: kurtide õlekõrs inforuumis

Et kuulmispuudega inimesed saaksid osa «Pealtnägijast», lisas ETV hittsaate laupäevasele kordusele eestikeelsed subtiitrid. See tõstis saate tootmiskulusid ja tekitas kahtlusi teemal – kas tiitrite kallal nähtav vaev ikka tasub ära.

Subtiitrite tähendust oli keeruline hinnata, sest Eestis ei olnud keegi uurinud vaegkuuljate ja kurtide televaatamist. Haarasin härjal sarvist ja koostasin lihtsa küsimustiku. Tulemusi analüüsides selgus, et küsimuse esialgne püstitus oli kohatu.

Kuulmispuudega inimesi on elanikkonnast 6–10 protsenti, umbes 2000 neist ei kuule üldse. Puude tõttu on neil raskendatud hariduse saamine, samuti töö leidmine. Lisaks lõikab kuulmispuue paljud inimesed ära inforuumist, millega enamik terveid inimesi on harjunud.

Kurt raadiot ei kuula. Tema rahalised võimalused ajalehtede ja ajakirjade ostmiseks on keskmisest kasinamad, rääkimata arvutist ja internetist.

02.05.2005 - EPL - Kurdid lapsed jõuavad ravile liiga hilja

Kuna kuulmispuudega lapsed jõuavad vanemate teadmatuse tõttu arstile tihti lootusetult hilja, võib Eesti sarnaselt paljude teiste riikidega hakata tegema kuulmise uuringuid kõigile vastsündinuile.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku arst-õppejõu Katrin Kruustüki sõnul avastatakse Eestis kuulmispuue liiga hilja.

«Kuulmispuudega, sealhulgas kurdid lapsed jõuavad meieni sageli alles kolmeaastaselt, mis tähendab, et hiljaks jääb ka kuulmise- ja kõnetreening,» märkis ta. Ideaalis peaks kuulmispuue olema diagnoositud kolmandal ja kuuldeaparaadid sobitatud kuuendal elukuul.

Seetõttu alustas TÜ Kliinikum mullu sügisel vastsündinute kuulmise uuringuga, millega aasta alguses liitusid ka Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglad. Tartus on praeguseks uuritud üle 500 lapse. Tegu on pikema projekti algusega, mis peaks lõpuks viima selleni, et uuring tehakse kõigile vastsündinuile.

Ei oska kahtlustada

Kruustüki sõnul on tänapäevaste vahenditega, nagu sisekõrvaimplantaat ja kuuldeaparaadid, võimalik paljusid neist lastest aidata nii, et nad on võimelised kuulma ja rääkima.

«Mida varajasem on diagnoosimine ja kõnetreening, seda suuremad on lapse võimalused tavaühiskonnas hakkamasaamiseks,» sõnas Kruustük.

01.04.2005 - EMS - Reisikiri Peterburist

Kui ma paar aastat tagasi Londoni Covent Gardenis kuulasin Leoð Janaèeki ooperit „Kaval rebane“, köitis esituse käigus mu tähelepanu esimesel pilgul kummaline asjaolu. Eeslava vasemas nurgas seisis inimene, kes tõlkis lauldavat teksti viipekeelde. Ooper kurttummadele? On sel mõtet? Aga vaheajal kavalehe sisusse süvenedes leidsin sealt asjakohase õiendi, kus kirjutati, lühidalt kokku võttes, et esiteks, lavastuse visuaalne külg dekoratsioonid, kostüümid ja liikumine on piisavalt iseseisev ja rikkalik (mida ta ka oli), et seda nautida ilma muusikat kuulmata, ning teiseks, et kurttummadel on lihtsam aru saada viipekeelest kui lugeda lava kohal asuval tablool jooksvaid tiitreid, millega lavastus oli samuti varustatud (lauldi iseenesestki mõista originaalis, s.t tšehhi keeles). Ühe sõnaga, heaoluühiskond selle kõige ehedamas vormis.

24.10.2003 - S - Kurt vajab nii mobiiltelefoni kui tantsimisvõimalust

Viljandi Vaegkuuljate Ühingu esimees Erika Kiviloo ja Viljandi Kurtide Ühingu projektijuht Reet Loit võitlevad kuuljatena kurtide inimeste õiguste eest.Viljandimaa kuulmispuudega inimesi esindavad Reet Loit ja Erika Kiviloo kinnitavad, et mobiiltelefon on kurdile täpselt samasugune tarbevahend kui kuuljale.

Viljandi Vaegkuuljate Ühingu esimees Erika Kiviloo ütleb, et tema vahetab nädala jooksul oma Tartus Hiie koolis õppiva kurdi pojaga mitu lühisõnumit.

24.09.2002 - MM - Saaremaa vaegkuuljad aktiviseerivad tegevust

Saaremaa vaegkuuljad otsustasid oma üldkoosolekul, et oma muredest tuleb kõvemal häälel rääkima hakata. Saaremaa Vaegkuuljate Ühing on tegutsenud kolm aastat ning piskule rahale vaatamata on püütud abivajajaid igati nõustada.

Ehkki halvasti kuulmine on puue, mida kaasinimesed esmapilgul ei märka, on Eestis praegu juba 10-14 % kuulmispuudega inimesi, mis tähendab, et kuulmiskahjustusega inimeste arv on ületanud 100 000 piiri.

“See pole normaalne, et kuuldeaparaatide saajate järjekord igal aastal pikeneb. Tundub nagu muutuksid vaegkuuljad järjest tõrjutumaks, sest muude puuetega inimeste jaoks on praegu rohkem raha,” mainis Eesti Vaegkuuljate Ühingu esimees Uno Taimla.

09.02.2001 - SLÕL - Taas kuulen tuule vihinat, samme koridoris, linnulaulu!

“Sul on kolm autot kõrvas,” öeldi Kristi Kallastele. Lapsena kurdiks jäänud naine sai kuulmise tagasi tänu 400 000 krooni maksvale operatsioonile. Eestis on samalaadse operatsiooni järjekorras kümneid kurte.

1991-2000

16.10.1996 - PM - Vaegkuulja suhtlemisjulgus sõltub vestluspartnerist, Vaegkuulja suhtlemismure pole ühepoolne

Eesti vaegkuuljate suurimad probleemid on suhtlemisraskused, arvab Tartu 1. eriinternaatkooli kasvataja Urmas Haus.

Eestis on üle 75 000 kuulmispuudega inimese, kellest 15% on kurdid või hiliskurdistunud ning 85% vaegkuuljad. Vaegkuuljatest on 54% pensionärid, 40% tööealised ja 6% lapsed.

Kurdid lapsed saavad põhihariduse kahes erikoolis Porkunis ja Tallinnas, nürmikud Tartus. Tallinna kaugõppe erikeskkool annab kuulmispuudega õpilastele keskhariduse.

Tallinna kuulmisrehabilitatsioonikeskuse ja TÜ polikliiniku kuulmis-, tasakaalu- ja kõnekeskuse kaudu on võimalik tellida kuulmistehnilisi abivahendeid.

Aastas antakse välja keskmiselt 2000 kuuldeaparaati, neist 10% on importaparaadid. 95% kuuldeaparaadi hinnast maksab riik.

Suur osa kuulmispuudega inimestest on koondunud Eesti Vaegkuuljate Ühingusse, mille eesmärk on aidata vaegkuuljatel oma eluga toime tulla ja hoolitseda selle eest, et neile oleksid kättesaadavad kuulmishoolde teenused, arvab juhatuse esimees Uno Taimla.

1930-1939

27.10.1939 - Järva Teataja (1926-1944), nr. 124, 27 oktoober 1939 

Arstlik nõuanne.

Dr. A. Tamm'e vastused

Kuulmine kaob wahete-wahel.

Wastuseks lugejale nr. 113. Rohkem kui aasta on möödunud, kui teie kõrwadega kõik korras ei ole. Algas see sellega, et teil oli äge kõrmawalu. mis kestis paar päewa. Pöördusite arsti poole, kes ütles, et tema arwates on kõrw muidu terme, kuid kui walud ei lakka, tuleb rawimit kasutada. Kui koju tulite, kadus walu iseenesest ia teie ei toonudki neid arstimeid. Terme aasta läks mööda ilma et teie mingisuguseid hädasid kõrwas oleksite tunnud. siis ühel hommikul üles tõustes, panite tähele, et parema kõrwaga nii selgesti ei kuule kui enne, kuid päema peale andis asi järele ja õhtul kuulsite selle kõrwaga samuti kui enne. fta nii kestis see jant kõrwaga kuni läinud sumeni: hommikuti on kõrw lukus ja ei kuule midagi, kuid päewa peale annab järele ia teie kuulete jälle nagu alati. Nüüd möödunud sume algusest on teised nähtused kõrmade juures ilmnenud. Peale saunaskäimist ei kuule teie järamisel päewal, kuid aegapidi tuleb kuulmine jälle tagasi, üldiselt aga märkate, et kuulmine on teil nõrgemaks jäänud mõlemate kõrwadega, iseäranis küll paremaga. Kui hoiate wasaku kõrwa kinni, siis wõib karjuda teie juures wäga kõwasti. kuid teie ei kuule neid hääli parema kõrwaga. Need alalised kuulmise wiperused ja kõrwade kummitused on teid põhjalikult ära tüüdanud ja teile näib. et need pahandused tärjekindlalt suuremat hoogu wõtawad. Nüüd on tkil juba neljas päew, kus teie kõrw on täiesti kurt ja teine kõrw on ka kaotanud terawa kuulmise, nii et teiega tuleb wäga waljusti rääkida. Kõrwades kuulete wahet pidamata suminat ja täna märkate, et ka vea on weidi uimane, kuid kõik see sünnib ilma wähemagj waluta. Arwate, et need kõrwahäired manusest wõi weresoonte lupjumisest ei wõi tinqitud olla. sest olete ainult 34 a. mana. Lõpuks mainite weel. et kõrwus on teil sarnane tunne, nagu olbkstd nad kõwasti watti täis tomtud ja alai on wali sumin wõi kõlin. Kirjutasin meelega nii wäga pikalt ja laialt teie tundmustest kõrwades. kuid ise olen arwamilel. et teie kõrwa wead ja kuulmise häired wist küll sellest on tingitud, et teie Mõlemasse kõrwa tublisti waiku on stginenud. Kõrwad tulewad arsti juures tublisti läbi loputada ja wõimalik, et teie kuulmishäired kaowad. Minge siiski igaks juhuks kõrwaarsti juurde, sest wõimalik on ju, et teie kõrwades mingisugune muu wiga weel leidub. Ettewaatus ei too pahandust.

10.12.1937 - Film ja Elu : Huvitav shurnaalleht, nr. 35, 10 detsember 1937 - Tänapäeva suurimaid traagikuid, muusikatitaani osas

Ma usun Jumalat ja Beethovenit", ütles omal ajal Richard Wagner. See pole ei juhuslik tunneteväljendus ega paatoslik fraas, vaid muusika üleva kunsti valgustatuina suurvaimu credo sügavalt austav tunnustus sellele loovale geeniusele helidemaailmas, kelle loov vaim, üllas isiksus ja kõlbeline suurus lahendasid teda jumalusele, nagu vaid üksikuid suuri enne ja pärast teda. Beethoveni suur isik, sangarlikult tugev ja puhas, ja ta elutragöödia, mis ei suutnud murda vaimu, on olnud paljude biograafiate objektiks. Sügavaimat mõistmist ja otse nägemuslikku elamust ilmutab kuulsa prantsuse kirjaniku Romain Rollandi teos, mis on tõlgitud kõigisse kultuurkeeltesse ja nüüd ka filmitud.

Beethoveni elu," ütleb Rolland, „see on õieti laul haavatud hingest, lämmatatud hingest, niis hakkab õhku saama ja end püsti ajab, tänades Päästjat." Rolland valgustab selle kangelasliku elu üksikuid faase nukrat lapsepõlve Reini ääres, joomahaiget isa, kes väikest, nelja-aastast Ludwigit sundis terve päev klaverit harjutama, ja hella, aga haiglast ema; noore muusiku varajast kutseteenistust õuekapellis ja ta esimesi teoseid; ta nooreea kaunist kodulinna, millest ta pidi varakult lahkuma, säilitades sellest õma ja melankoolse mälestuse.

Varakult koputab kannatus Beethoveni uksele. Juba 26-aastaselt läheneb talle ta elu suurim traagika, ta kuulmine nõrgeneb üha. Mida see tähendas inimesele, kellele muusika oli elu! Beethoven varjab esialgu seda viga; alles viie aasta pärast, a. 1801. ta teatab ahastades seda õnnetust kahele sõbrale. Ta traagika väljendub Pateetilises

sonaadis ja teistes selle aegjärgu tooteis. Asjatult B. loodab paranemist, ta kaotab kuulmise täiesti ja 25 aastat ta elab. kurdina, kirjutab surematuid teoseid, mida ta ise eales ei kuule .. . Ent veel teistlaadigi kannatused lisanduvad sellele. Sõbrad ütlevad, et nad pole Beethovenit kunagi tunnud ilma äärmusse tõusnud armastuskireta. Armastus, tugev ja valuline, läbistab ta elu. See näib olema aga hoopis erinev tunne, mida tunnevad vaid õige vähesed tõeline armastus, üllalt puhas, vaba ohjeldamatust egoismist Armastuse pühadus oli Beethoveni puritaanlikule hingele vastuvaidlematu ja ta ei andestanud Mozartile kunagi selle ~Don Juani". Beethoveni armastusele võlgneme ta Kuuvalge-sonaadi, millp ta pühendas Giulietta Gujcciardile; ja sama armastuse valusale pettumusele ta leinamarsi ja mitmed sonaadid, kirjutatud surma-meeleoludes, kui elu näis talumatuna. Pärast Giuliettat tutvus Beethoven aga Therese von Brunswickiga, oma ~surematu armsaimaga". See armastus oli ta suurim ja kestis hauani ülev ja ohvrimeelne, valguseks õnnetule suurvaimule ja lätteks suurile sümfooniaile. ~Beethoveni suur armastus" on filmitud Rollandi teose järele, peaosas tänapäeva suurim prantsuse traagik Harry Baur, tema partneriks on Annic Ducaux. Filmi saadab Beethoveni surematu muusika: siin kuuleme Kuuvalgesonaati, Pateetilist sonaati, Appassionatat (pühendatud Therese vennale ja peegeldav ta armastuse intensiivsust), leinamarssi, Adagiot Viiendast sümfooniast ja Üheksandat sümfooniat. Pariisi konservatooriumi sümfooniaorkestri esituses.

30.05.1934 - Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 62, 30 mai 1934 - Kohin peas ja kõrwas 

Vastuseks „Maa Hääle" lugejale nr. 33.239; Wõhmal. Awaldame sügawama.i lugupidaimist teile kui naisterahwale, kes põllus künnab ja külmab. Tuluke kolme sellise raske tööga, mis õiguse järele küll oleks meeste ala. 5 aastat tagasi lõi Pikne teid uimaseks, sellest saadik -kohiseb pea ja parem kõrw ei kuule hästi. Kahtleme, kas teie sellest weast täiesti paranete. Pikse- ja üldse elektrilöögid puudutamad närwe, missugused muutused tekiwad närwides selle mõjul, seda pole suutnud meel lahendada moodne arstiteadus. On kindel, et selle tagajärjol ilmub teataw nävmilMus.

Teie olite ka muidu närwili!?, Pikse 135! wõis seda wc sl suurendada. Kui on kuulmise nävw wigastatud, siis on wähe lootust, et endine kuulmine tagasi tuleks. Teie olete 38-oastat wana, loomulik nähe on, et iga inimese juures peale 40 aastat hakkab ' kuulmine pikkamisi wähenema. Sellepärast poile alust loota, et t>eie kuulmine edaspidi paremaks muutuks. Kas võte muidu mõnd wiga kõrwas ehk olete mõnd kõrwahaigust põdenud? Wõib ju olla. et on mingi wiga, millel Pole wähemotki ühendust pikselöögiga. Raske on meil midagi kindlat öelda ilma kõrwa järelkatsumata. Wahest näitate kõrwa kohalikule arsMe?

18.10.1933 - Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 123, 18 oktoober 1933 - Jalgpall tõi kuulmise tagasi.

Londonis jalgpallimängus sai kuulmise tagasi inglise sõdur, kes maailmasõja ajal Berduni lahingus peahaawa tagajärjel oli kaotanud kuulmisewõime. Ta põrkas mängus nii tngewakt kokku wastaspoole mängijaga, et langes maha ja kaotas meelemärkuse. Kui ta mõne minuti pärast jälle ärkas, kuulis ta oma imestuseks kõik helid mängnwäljal. Kokkupõrkel tunnud. ta mingisugust lööki kuklas. Arst konstateeris, et kuulmine on tulnud tagasi põrutuse tagajärjel.

1921-1930

19.07.1930 - Ühistegelised Uudised, nr. 29, 19 juuli 1930 Kõrwahaigustest ja nendest hoidumisest

Paljudes wigastustes ja riketes oleme ise sündi.

Igaüks teab, mis tähendab ja nõrk kuulmine. Inimesel, kel kõrwas rikked, tuleb loobuda paljudest meelelahutuswahenditest; üldisest kõnest saab ta wähe osa wõtta; tänawliikumine on temale hädaohtlikum kui teistele; wastawat teenistuskohta on temal ka peaaegu wõhnata wastu wõtta; tema õnn, elukutse ja elujärg on üldse rikutud. Et kõiki neid raskusi kõrwaldada, nõrka kuulmist ja kõrwahaigusi wõimalikult ärahoida, tuleb kuulmisorgaanide eest hästi hoolitseda. Sellega ei ole mitte öeldud, et rõrwa awaust seebiveega, wammikesega wõi kõrwalusikaga sagedasti tuleks Puhastada. Seepi wõib tarwitada ainult wälispidiselt kõrwa pesemiseks, sest et seda kõrwa sisemusest raske on kõrwaldada; ka ärritab see sügelemisele ja suurendab kõrwa waigu hulka. Just sügelemine meelitab paljuid kättejuhtuva asjaga, nagu juuksenõela, Pliiatsi ehk tulitikuga ettewaatamatult kõrwa urgitsema. Selle läbi wõidäkse wigastada kõrwa seesmist õrna nahka ja isegi kõrwa trumlit. Mõne aja järele, mõnikord ka Pika aja järele, ilmub kõrwa mäda. Peagi tungib kaswaja edasi, läheb ajudeni ja wõib niiwiisi surmaga lõppeda. Ka wõib pliiats ehk tiku ots torkimisel kõrwas murduda ja seal raskeid wigastusi tekitada. Täiskaswanutel tekitawad sügelemist tihi.

Postimees , nr. 13, 14 jaanuar 1929 Lendamine teeb kurdid kuuljateks. Ameerika tisleri leiutis 

Keegi täiesti kurt Kalifornia puutööline leidis, et ta kuulmine õhulendude puhul tunduwalt paranes. Pärast lendu kuulis ta pronelleri surinat ja kuigi kuuldeaparaadi abil Valjusti kõneldud sõnu. Mees oli s.lle üle nii rõõmus, et oma kuulmise parandamiseks niisuguseid õhusõite sagedamini ette võttis- kuna talle see aga Viimaks kallike mks ja ta õieti järeldab et kuulmist tab ainult kiire õhurõhu Vahetus lennates ja maandudes, siis ehitas ta endiale õhukindla kongi. Sellest kongist Võib õhu välja pumbata, s. o- temas saamutada nii madala õhu rõhu. nagu see Valitseb mitme tuhande kiloni kõrgusel-. Selle asemel, et lennukiga mitm tuhande kilomeetri kõrgusele tõusta, i.tus leiutaja oma kongi ja saawutas seal teatud Ventiili awades tarwilkselt madala.', õhurõhu asemel loomuliku õhurõhu. Leiutaja kuulmine -paranes pärast neid ..kongilende" tunduwalt. Paljud täiesti kurdid on sellest aparaadist abi saanud. Aparaadi mõju kestab nädal aega, siis peab ette wõtma uue kuuri.

kunlde-aparaadi leiutaja, teeb Wiimane seisab sellel, et õhk kongis hõrendamkse ja siis kiiresti normaalne õhurõhk saavutatakse.

M. Peterjeu,

14.05.1928 - Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 20, 14 mai 1928

Kas teate et.....

Üks Inglise psüholoog on kindlaks teinud, ei suurlinna elanikude kuulmine alalise suure müra tõttu alatasa kahaneb, nii et saja aasta pärast kõik suurlinnlased on raske kuulmisega.

19.04.1927 - Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 16, 19 aprill 1927 - Kurdid kuulewad raadiomuusikat!

Kuidas sünnib see.

Suure tähtsusega, katseid.tehti Saksamaal Agrami kurttummade koolis. Inimesed, kes iial pole kuulnud ühtki häält, kes on kurdilt ilma sündinud, hakkasid järsku kuulma. Raadio lampaparaadi abil, warustatud kuuldetorudega, kuulasid 120 kurti „Traviata" ettekannet. Ühe poisikese juures tuli peakuulaja meelekohtadele panna. 120 kuulaja ses oli ainult neli, kelle juures see kaltse ebaõnestus. Neil oli kuulmine ka peaaju närwides wälja surnud. Hõisates hüüdsid lapsed: „Me kuuleme, me kuuleme!" See leidus tehti õnneliku juhuse läbi. Raadiokontserdi ajal hakkas üks laps peakuulajaga mängima, pani selle pähe ja karjatas järsku, et ta kuuleb. Millega seda haruldast asja seletada, selle üle, murrawad arstid pead.

21.03.1927 - Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 12, 21 märts 1927  - Kurt helide kuningas.

..Olla Üsi, üksi ja alati üksi! Olla ümbritsetud igawesest waikusest, nagu hauas, kuna hinges weel parsuwad helide maailmad! " - Nii hüüdis krahwinna Girletta Guiccardi, kuuldes, et Beethoven on Pea täiesti kaotanud kõrvakuulmise. .Helide isandast oli saanud helide wõõraslaps. Kunagi enam ei kuulnud Beethoveni körwad seda jumalikku loommgut, mis ta maha jättis inimkonnale. Temale -oli maailm tumm. Toonid elasid weel ainult kunstniku fantaasias. See on. mis teeb Ludwig von Beethoveni kuju kangelaslikumaks ja traagilisemaks, mida kunagi on tunnud helikunsti ajalugu. Kuid just selles sügavas üksinduses jõudis ta täiuslikkuseni. Segamatu wälise elu kärast, kuulates ainult oma hinge muusikat, lõi Beethoven oma suuremad teotseb.

Millal sündis Beethoven, pole täpselt teada. Kindel on ainult, et ta teisena oma seitsme wenna hulgast, 17. detsembril 1770 aastal Bonni linnas ristiti. Kuna katoliikasel Rheinimaal wiisiks oli last pärast sündimist 24 tunni jooksul ristida, Peetakse 16. detsembrit õige tõenäoliselt tema sünnipäewaks. Ludwigi isa oli andekas muusikamees ja teenis Kölni suurwürsti juures õuetenorina. Seal hinnati tema oskust, kuid mehe edenemisele pani piiri tagasihoidmatu wiinahimu - ema saatuslik pärandus.

Noor Ludwig äratas juba lapsena õukonna muusikaringkondades tähelepanu ja sai warakult sel alal head juhatust. Üldine haridus jäi aga sealjuures liigagi pealiskaudseks. See piirdus õieti armilt algkooliga. Rehkendus ja kirjutamiskunst polnud ka kunagi hiljem Beethoveni tugewaks küljeks. Käekiri awaldus heliloojal alrüi hüplswates warestjalgades ja õigekirjutusega oli ta oma elu lõpuni sõjajalal.

Jnba 8-aastaselt esines noor Beethoven oma isa kõrwal wiiuldajana ja klawerinrängijana. 11'-aastasena asendas ta juba oma isa selle äraolekul oreli juures. Ainult 13 aastat oli Ludwig wana, kui ta juba nimetati õue teiseks orgcnistiks. Nii sai ta juba, nr öelda, maastmadalast tugema orkestri-praktika, mida Polnud ei Händelil ega Bachil, ei Haydnil ega Mozartil teistel heliwalla suurustel.

Ka heliloojana astus Beethoven warakult awalikkuse ette. Juba 1783 aastal kirjutas to terwe rea wäiksemaid helitöid, muuseas kolm klawerisonaati. Aasta-aaStalt suureneb noore Ludwigi tooste mis juba tol ajal ettekandesse pääsesid. Hiljem, küpse kunstnikuna, kasutas Beethoven mi Tnõndagi oma lapsepölwe wiit suuremates teostes.

Ludwig oli waewalt stitsmeterstkumne aastane, kui ta ema igaveseks oma silmad sules. Isast polnud perÄonna hoolitsemises asja. Nii lahkus siis wendade toitmise ja katmise mure täieliselt noore poisi 17-aastastel õlgadel .892 aastal suri ka isa.

Nüüd algas Beethovenil rändamisaeg. Kõige pealt sõitis ta Wiini, kus kiuulsa Haydni juures õppima haKas. Dana komponist polnud aga õpetajana nähtawasti oma kohal. Beethoven lahkus tvarsti ta juurest sa kirjutas oma Kpradele, et ta «Haydnilt mitagi pole õppinud." AhnÄt omandas Beethoven nüüd kõike, miS tolleaegsed õpetajad talle suutsid Pakkuda. Samal ajal puistas ta nagu külluse sarwest oma helitöid, üks kaunim kui teine.

Uhkete aadlikute uksed atvanesid geniaalsele rheinimaalasele. Wõidu kutsuti teda wõõruspidudele. Sealsuures ei otsinud aga Beethoven- sugugi «selle ilma wagewate" heatahtliKust. Koguni selle wastu ta oli mõnikord Piduperemeeste wastu hoolimatult järsk sa isemeelne, kui need end kuidagi temast «parematena" tahtsid näidata. Oma wölsendustes ei otsinud ta kunagi dtplomaatlisolt pehmeid sõnu.

„Ma wõin seda, teie aga mitte", ütles ta kord ühele noorele komponistile. Ühe teise mängirjoru katkesta- ta terawa täheudusega.

«Teie peate meel kaua mängima, enne kui aru saate, et to mängima ei pea?"

Igavene waikus...

1804 aastal awaldab Beethoven esimest korda ühele lähedale sõbrale oma suure õnnetuse. Ta kirjutab ahastades: „Saa aru mu wiletsusest. Mu kõrvakuulmine kahaneb järjekindlalt. Teaatris pean istuma õige lawa lähedal, et näitlejatest aru saada. Atuusikariistade kõrgeid toone ma ei kuule... Olen juba sageli ära neeönud oma e1u..."

Kurdiks jäämise hädaoht rõhub teda hirmsasti. Tema niigi stcha kinnine iseloom muutub weel inimpelglikumaks.

Ühes sellega omandab ka looming traagiliselt-jöulise, osalt religiööfi ilme. Näeb ilmavalgust kuulus «Kreuzeri sonaat", siis (Eroica), mille Beethoven algul pühendab Napolionile, kui wabadusevaimu kandjale. «Bonaparte" seisis noodil mis Prantsuse saatkonna kaudu Wiinist Pariisi pidi läkitatama. Seal kulutas aga Napoleon enese keisriks. Seda kuuldes waldas Beethoveni wiha.

Noodi esilehe puruks rebides hüüdis ta: „Ka tema pole midagi rohkem, kui harilik inimene!" Teos jäi Pariisi saatmata ja ilmus uue pealkirja all: Kangelas-sümfoonia, ühe suure mehe mälestuseks."

Kõik see töö ja tegewus wõimaldas Beethovenile waewalt äraelamise. Tuli toetada wendasid ja nende lapsigi. Oli päew, mil helilooja pidi lõunasöögiks leppima klaasi õlle sa paari saiaga. Kuulmine jääb ikka nõrgemaks.

1822 aastal pidi Beethoven ise juhatama üht oma teost. Oli peaproow. Juba etendusse alguses märgati kohkudes, et dirigent näitlejate laulu lawalt ei kuule. Alati uuesti. Jälle sama kurb tagajärg. Beethoven oli end ise pettekujutlusega hellitanud. Nüüd teadis ta kõik. Nagu pöörane tormas ta koju. Nägu kätesse peites lauges nuuksudes sängi.

Waikselt, sõnalausamata kandis ta oma saatust..

Geeniuse wiimased teosed.

Nende hingepiinade, üksinduse ja ilmast põgenemise tulemusena ilmub 1823 aastal mõjuw, wõimas Missa Solemnis - pühalik jumalateenistus (kanti läinud nädalal kahel korral ka Tallinnas ette) ja üheksas sümfoonia. Kahel wiimasel eluaastal nägid walgust weel wiis wiimast kvartetti. Sellega lõpetas Beethoven oma päewatöö ...

Beethoveni wiimased sõnad suriwoodil, millega ta surma eelpäewal sõprade poole pööras olid:

«Plaksutage, sõbrad, komöödia on möödas!"

Piff oli surmaheitlus. 28. märtsil rauges haige sõud. Weel kaks sõna tulid enne lahkumist palawal sosinal üle surija huulte:

«Surematu... armsam..

Meest, kes oli inimkonnale kõnelenud ühesainsas, kuid kõrgile arusaadawas keeles, polnud enam.

Wäljas mässas torm, raksus äike.


31.07.1926 - Ühistegelised Uudised, nr. 30, 31 juuli 1926 - Pahasti kuulmise ja kõrvahaiguste eest hoidmisest. 

Et kõiki neid raskusi kõrvaldada, pahasti kuulmist ja kõrvahaigusi võimalikult ärahoida, tuleb kuulmisorgaanide eest hoolsasti hoolitseda.

Sellega ei ole mitte öeldud, et kõrva avaust seebiveega, vammikesega või kõrvalusikaga sagedasti tuleks puhastada. Seepi võib tarvitada ainult välispidiselt kõrva pesemiseks, sest et seda kõrva sisemusest raske on kõrvaldada; ka ärritab see sügelemisele ja suurendab kõrva vaigu hulka. Just sügelemine meelitabgi paljuid kättejuhtuva asjaga, nagu juuksenõelu, pliiatsi ehk tulitikuga ettevaatamatult kõrva urgitsema. Selle läbi võidakse vigastada kõrva seesmist õrna nahka ja isegi kõrva trumlit. Mõne aja järele, mõnikord ka pika aja järele, ilmub kõrva mäda, peagi tungib kasvaja edasi, läheb ajudeni ja võib niiviisi surmaga lõppeda. Ka võib pliiatsi ehk tiku ots torkimisel kõrvas murduda ja seal raskeid vigastusi tekitada. Täiskasvanutel tekitavad sügelemist tihti kõrvas kasvavad karvakesed, mis sellepärast ettevaatlikult tulevad äralõigata lasta. Kõrvadest vaigu puhastamiseks tarvitatagu ainult selleks otstarbeks määratud ümmarguse, sileda äärega kõrvalusikat. Väikeste laste kõrvu puhastatakse pesemise ajal rullikeeratud rätiku nurgaga. Õrn ja peenelt ehitatud kõrva avaus vajab ka kõige suuremat puhashoidu. Emadel on tarvis sagedamini oma laste kõrvaavausi põhjalikult vaadelda, kusjuures kahe esimese sõrmega välimist kõrvaavaust laiali tuleb venitada. Kui kõrvas vaigu kuulikest märgatakse, siis on kõige parem kui seda ise ei hakata välja urgitsema, mis kergesti halva tagajärje võib tekitada, vaid arstil välja võtta lastakse, mille järele laps suurt kergendust tunneb. On ette tulnud, et pahasti kuulmise põhjuseks just kõrva vaigu kuulikesed ongi. Kui kõrva on tunginud mõni putukas, nagu sipelgas, kärbes või mõni muu, siis tilgutatakse kõrva sooja õli, millega sissesattunu välja tuleb. Erned, oad jne., mis lapsed enestele kõrva topivad, peab arsti välja võtta laskma; milgil tingimisel ei tohi sarnasel juhtumise! juuksenõelu või mõne muu asjaga väljavõtmise katseid teha, sest selleläbi tehakse ainult suurt kahju. Nii võidakse kõrvasolev asi avausse edasi lükata, mis mõnikord isegi peatset surma võib tuua. Peetagu meeles, et kõrvasattunud asi ainult siis hädaohtlikuks saab, kui teda väljavõtmise katsetel torkima hakatakse.

Kõrva torkimise ja väljavõtmiskatsete tagajärjel võib kõrvatrumli vigastus tulla. Samuti võib kõrvatrummel vigastatud saada kõva õhurõhumise läbi kõrvas (kõrvahoobi läbi), suurtüki paugu ja pea peale vette hüppamise tagajärjel, kui keha küljeli veepinnale kukkub. Mõne maa statistilised andmed näitavad, et peaaegu pooled kõrvahaigused ja nimelt kõrvatrumli vigastused kahe supeluskuu peale langevad. Selles on süüdi pea peale hüpped ja musta vee tung vigastesse kõrvadesse. Sellepärast peaks igaüks, kelle kõrvad vähegi vigased, enne kõrvaarstilt nõu küsima, kas ta supelda ja ujuda võib. Vees käies peab sarnane isik alati vaseliiniga määritud puuvilla kõrvades kandma ja pea peale hüpetest loobuma.

Kellel terved kõrvad, sellel ei tarvitse iga väikese vea pärast puuvilla, kampveri jne. kõrva toppida. Hamba- ja kõrvavalu korral tuleb puuvilla ainult niikaua kõrvas hoida, kuni seda tingimata tarvis on. Selleläbi muutuvad kõrvad hellaks, nendesse tekib veretung ja koguneb rohkem vaiku. Need tagajärjed suureneva-; märksa veel siis, kui puuvilla-

tropp chloroforraõli, hoffmanni tilkade või kölniveega on niisutatud. Samuti hellitav ja kahjulik kõrvadele on naisterahvaste juuksesoeng kõrvadel (kotletid). Kui pärastpoole teistsugust soengut kandma hakatakse, siis tekivad sagedasti kõrva-, hamba- ja näovalud. Kõik need hoidmis- ja ravitsemisviisid on kerged täita. Kuid kahjuks jäetakse kõrvade eest hoolitsemine tagaplaanile ehk üldse ära, ehk jälle talitatakse valesti. Selle tagajärjel tekibki pahasti kuulmine ja igasugu kroonilised kõrvahaigused hilistel eluaastatel.

09,11.1925 - Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 45, 9 november 1925 -  Kõwa kõrvaga inimesed kuulevad müraga paremini kui vaikuses?

Teadusmeeste huvitavad uurimised.

Palju on kõneldud ja kirjutatud küsimusest: kas kuulevad kõva kuulmisega inimesed müraga paremini kui vaikuses. Mõned arstid usuvad, et Puuduliku kuulmisega inimesi kuuleb näiteks harilikku kõnelemist siis paremini, kui ruumis on veel minngisugune körwalmüra. Nad tahavad seda põhjendada iseenesest väga lihtsalt. Müra suured helilained panevad võnkuma selle luukeste ahela mis asetseb kõrvas. Nii saavat mehanism tundelisemaks kõne helide suhtes ja inimene kuuleb paremini. See arvamine on aga kõrvale heidetud kui vähe usutav. Kaks teadlast Kranz ja Fletcher on katsete najal tulnud teistsugusele otsusele. Nad on leidnud, et küllalt tugeva kõrvalmüra korral puuduliku kuulmisega isik kuuleb harilikku kõnet sama hästi või pareminigi, kui normaalkuulmisega inimene. Kuid samuti on selgunud, et sama isik kuuleb siis helisid halvemini, kui waikses kohas. Igaüks on vist tähele pannud, et madalamad helid on nagu „tuhmimad" kui kõrged. Seega nõuab ka nende kuulmine kõrvalt suuremat pingutust. Edasi on tähele pandud, et madalad toonid segavad rohkem kõnet, kui kõrged. Neist kahest tõendusest järgneb, miks kõva kuulmisega isikut just kõige segavamad (madalad) toonid vähem eksitavad, kui normaalset inimest: kõrv ei võta neil madalaid helisid kinni. Normaalse kuulmisega inimene kuuleb aga täie selgusega eksitavat körwalmüra. Ta töstab kõneledes ka oma häält, mida kõva kuulmisega subjekt ei tee. See on Põhjuseks, miks viimase kõnest on müra ajal nii raske aru saada.

09.02.1925 - Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 6, 9 veebruar 1925 - Audiomeeter - kuulmise terawuse mõõtja.

Silmawigu, Lühi- ja kaugnägemist võib võrdlemisi kergesti ära määrata ja suurema osalt sama kergesti abi muretseda. Lühikeste lugemiskatsetega teeb silmaarst tähetabeli abil kindlaks silmateravuse, sellekohase riistadega tunneb ta ära kõik wead ja kestwa proowimise järele leiab ta wiimaks igale silmale kohase prilliklaasi. Teisiti ja palju raskem on rawitseda raske kõrvakuulmisega inimest. Kõige pealt on juba raskem ära määrata kuulmisteravust, sest see oleneb mitmest asjaolust, hääliku tugevusest, heli kõrgusest ja heliwärvingust. Ja kui siiamaani oli raske, kui mitte wõimatu, saada tarwilikku ettekijutust haige kõrwa kuulmisest, siis oli ka sama wõimatu arstil kirjutada mõnd parandusinstrumenti (nagu silmadele prillid). Paljud olemasolewad kuuldeaparaadid on olnud külallt otstabekohaselt walmistatud. Nüüd on aga Ameerikas walmistatud uus aparaat - audiomeeter, mis on kõrwadele sama, kui silmale tähetabel, selle abil wõib täpselt kindlaks määrata kuulmisterawust. Audiomeetri peaorgan on häälekõvendaja, sama sama ohutu toru, mida tarvitatakse praegu traadita telegraafi puhul. Selle häälekõwendaja abil saawutab audiomeeter wastavale kõrwale tarwisminewa häälekõwenduse ja ananb selle edasi telefoni kuuldetoru kaudu kõrwale. Toone wõib nii peenete astmeis kõwendada ja nõrgendada, et arst abitarwitaja kuulmisest wõib kohe saada selge pildi. Heliredel mängib üles hääletugewuse.

04.03.1923 - Kaja, nr. 59, 4 märts 1923 tr. 1 - Kas on kuulmine ilma kõrwadcta wõimalik.

See imelik küsimus leiab jaatawa wastuse. Õnneliku juhuse läbi läks Saksa arstil Dr. Wittmaackil korda kindlaks teha, et kuulmine ilma kuulmise elundita siiski wõimalik on. Nimetatud arstil oli haige, kes ühe kõrwa poolest kurt oli, teisega aga pä-' ris hästi kuulis. Peaaju lõikuse tagajärjel suri haige. Lahtilmkamisel selgus, et kuulumise elundid olid temal täiesti dcgcuercerunud. Wittmaacki arwanuse järele, kuulis haige kuulamise ergu otsa abil. Ungarlane Koppanyi toob ühes referaadis ette, et pimedad kalad niikaua wärwUe peale reageeriwat, kuni neil nägemise ergu ots weel olenws on. Järjelikult reageerib nägemise erk ka ilma silmata walgnse peale.' Sellekohased katsed loomade kallal on näi-, danud, et kuulmine ilma sisemiste kunlam'se elnndideta wõimalik on. On kindlaks, tehtud, et sarnasel korral kõrwaauku juhitud walgnsekjjri häälena kuuldakse. See ei ole' bioloogiline, waid füüsiline nähtus. KorNmauk etendab siin samasugust osa, kui noaga kaetud klaasplatte, mis wahelduwM liirte heitel kangele knuldawaid.hääli sünnitab.

1911-1920

22.07.1913 - Edisson ja muusika. Tallinna Teataja, nr. 163, 22 juuli 1913 

Sellest hoolimata, et Edisson juba lapsepõlwes kuulmise kaotas, on ta siiski kuni wiimase ajani muusikaga palju tegemist teinud, ja teeb seda praegugi weel, nagu ta 30 aasta eest elektrikella kallal kibedaste ametis oli. Kuulus ameriklane lubab muusikailmas midagi uut luua, ja nimetab seda „tulewiku-muusikaks". Sarnase muusika kohta annab keegi Edissoni elulookirjutaja Amerika lehtedes laiemaid seletusi.

Kõige esiteks tõuseb küsimus, kudas WSib Edisson halwa kõrwakuulmise juures üleüldse kuulda.

„Ma kuulen hammaste ja pealuu abil," seletab Edisson ise. Harilikult, kui ma fonografi juures tegemist teen. siis panen kõrwa sellele hästi ligi. Et ka kõige tasasemaid heali kuulda, siis hakkan ma fonografi kastist hammastega kinni."

Edisson tunnistab kõrwa üleüldse halwaks kuulmise-aparadiks, mis sugugi täielik ei olla. Nimelt ei olewat kõrwa kuulmeluukesed tarwiliselt heas seisukorras. Kõrwa kuulmeluukeste töötamise juures läheb wäga palju energiat asjata kaduma, seletab Edisson. Suur osa õhulainest, mis kõrwa sisse tungib, läheb juba enne sisemise kõrwa juurde jõudmist, kus kuulmine sünnib, kaduma. Sellepärast ei wõi mitte keegi kellel loomulik kuulmine on, nii hästi kuulda kui mina. Ma kuulen paremine sellepärast, et uus kuulmine tähendatud kuulmeluukestest ei olene. Neid osasid minu kõrvas ei ole, kuna nende asemele minu juures hambad ja pealuu on astunud. Nõnda seletab Edisson ise. Kes tema töötubades on käinud ja seda pealt waadanpd, kudas suur ülesleidja seal talitab, see on tähele pannud, et Edisson suurepäraliselt kuuleb, olgugi et ta loomuliku kuulmise peaaegu kaotanud on ja juba mõne sammu pealt fonografi healt ei kuule. Sellest hoolimata püüab Edisson siiski muusikatehnikas uusi teesid rajada.

EdiSson kinnitab, et muusika praegu sellessamas ajajärgus on, milles elekter 40 aasta eest. Ja grammofon on just see riistapuu, mille abil Edisson muusikat nii ütelda reformeerida tabab seesama fonograf, mida nii mitmed käesolewal ajal maha laidawad, sest et see muusika koguni ära moonutanud olewat ja paljudele piinariistaks saanud.

«Inimesed, kellel harilik kõrwakuulmine on," seletab Edisson, «laidawad fonografi sellepärast maha, et see muusikaliste healtega ühtlasi ka igasugusid wastikuid kõrwalisi toonisid kuuldavale toob. Need inimesed ei suuda aga seda ära seletada, missugused puudused niisuguste kõrwalisi toonisid edasi annawad. Mul on nüüd korda läinud neid puudusi üles leida ja sellega wöimalikuks saanud uut fonografi luua, mis muusikalist healesid idealiliselt puhtalt, ilma ühegi kõrwalise mürata, kuuldawale toob.

Edisson on ka tõeste uue fonografi wäljatöötamise juures juba kaua aega tegew olnud. Mitte hiljem kui kolme aasta pärast lubab ta 'eda terwele ilmale kättesaadavaks teha. See uus muusikariist saatvat igasugused laulud ja ooperid palju paremine ette kandma kui kunstnikud ise. üleüldse olewat uue fonografi heal kõrwale palju mahedam kuulda kui loomulik mimese heal. See tuleb sellest, et uus fonograf paremine «kuuleb" kui ükski inimene.

Edisson leiab, et meie aja muusikal «teaduslik alus" puudub. Nimelt ei olewat muusikas midagi kindlat. Näituseks muusikalistest korts, piano, allegro jne. olewat igaühel oma übjektiwline arusaamine, mis muusika kogu muljendi peale halba mõju awaldab. Edisson tahab aga muusikalist tooni, kui teatud materia liikumist teatud jõu ja kiirusega kindlalt ära määrata. Sellel alusel seisabki uus fonograf. tulewaste aegade muusikariist, mis ka niisugused healed ja toonid kuuldawale toob, mida inimese kõrv kinni püüda ei suuda.

20.10.1912 - Postimees (1886-1944), nr. 244, 20 oktoober 1912 

Täienduseks ..Postimehes" nr. 24. ilmunud Tallinna Eesti arstidepäewa referadi kohta leotatakse meile ustwalt poolt: Troltsch, mitte Trölsch, ütleb, et rgal kolmandal mitte teisel-kolmandal, inimesel kuulmine enam Vähem puudulik on. Sosinal rääkimist kuuleb terwe kõrw umbes 25 meetrini, mitte 8 meetrini. Lapsed, kes sosinal rääkimist ainult 8 meetri kauguseni kuulewad, on harwa kuulmisega, nende edasisaamine kannatab selle all. Arusaamisega nägema õpib laps hiljem kui kuulma. Ema tunneb laps enne hääle, kui wäljanägemise järele: wäike laps wõtab sagedasti wõõra imetaja rinda, seni kui see wait on, mipea kui see rääkima hakkab, tunneb ta alles häälest, et tal wöõraga tegemist on ja hakkab Võõristama ja nutma.

1800-1900

03.08.1894 - Postimees (1886-1944), nr. 168, 3 august 1894

Kuramaa kurttummade Üle räägib „Balt. Wcstu." paari uuema numbri juhtkirjas Pikemalt ja ütleb, et ueude õnnetute arm uimetatnd kubermangus 741 olla ja nagu igal pool mujal tähelepandud, uõnds olla ka jääl merSterahwaid rohkem kui uaeSterahwaid, kelledel kuulmine ja köacand puudus kurtummadest olla ISS4. aastal Kuramaal 452 meeste- ja 288 naesterahwast. Neid armusid teiste maadega võrreldes, leiame, et kurttummade arm Kuramaal suurem ou kui kasgil teisel maal, kus selle teäteid on kogutu?." Kuramaal tuleb iga 721 elaniku kohta üks knrtumm, kuna aga Taanimaal iga 1920, Prautsusemal 1671, Jnglisemaal 1671, Prelsimaa lugemise järele) 1399, Rootfimaal 1360, Norramaal 1104, Jtalias 1049 ja Soomes iga 1000 elaniku kohta üis kurttumm tuleb. Mis selle nähtuse põhjus ou, selle üle ei ole teadus meel selgusele jõudnud nagu ka küllalt wälja ei ole uuritud mis selle wea sünnitaja on. .Kurttummalt sündinute arm ou Kuramaal 366 ehk 49%, kuna 30% ou, kes päraStisteS eluaastates selleks saanud. Leht soowib lõpuks, et maaemad oma õnnetumaid lapsi kurttummade tooli saadaks ja kaasinimesed kehwematele selleks otstarbeks abi annaks.

Välised lingid