Müra

Allikas: Kuulmisabi - Kuulmislangus, Kuulmispuue, Tinnitus, Kõrvakuulmine, Meiere Tõbi, Kuuldeaparaat.

Kokkupuutel ülemäärase müraga võib tekkida kõrvakohin (tinnitus), mis on helin, vile või kõmin kõrvus. Kõrvakohin võib olla esmane märk sellest, et müra on teie kuulmist kahjustanud. Töötajate hulgas, kes on üle 10 aasta töötanud kõrge müratasemega, on tinnituse esinemissagedus 54%. Lühiajalisel kokkupuudel impulssmüraga võib tekkida ajutine kuulmislangus, mida on põhjustanud näiteks püssilasud, presspink. Tavaliselt taastub normaalne kuulmine paari päevaga. Kui ajutise kuulmislanguse puhul kuulmine ei hakka taastuma umbes 16 tunni jooksul, võib kahtlustada, et kuulmiskahjustus võib jääda püsivaks.

Pikaajalisel kokkupuutel valju müraga võib tekkida püsiv kuulmiskahjustus. Kuulmishäire avaldumise aeg on individuaalne, mõnel töötajal kujuneb tervisekahjustus välja juba 10 aastaga, mõnel aga alles 30 aasta pärast. Esimeseks sümptomiks on kõrgete helide mittekuulmine. Kui ülemäärase müra probleemi ei lahendata, halveneb kuulmine veelgi, sealhulgas hakkab tekkima raskusi ka madalamate helide kuulmisega. Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus on püsiv ja üldjuhul mõjutab see mõlemat kõrva.

Tõsiasi on ka see, et vaegkuuljate hulk kasvab üsna kiiresti – ühelt poolt eluea pikenemise arvelt ja teisalt noorte arvelt, kes süstemaatiliselt oma kuulmisorganit liiga valju muusika kuulamisega kahjustavad (MP3 jm).

Loodushelid, inimestevaheline kõne, muusika on need nähtused, mille kaotamisega riskite, kui viibite valjude helide keskel kuulmiskaitsevahenditeta.

Müra on enim levinud kuulmishäirete põhjus. 100%-line kuulmiskaitsevahendi kasutusaeg on ainus kindel viis kaitsta oma kõrvu, sest ka vaid viieminutiline hoolimatus kaheksatunnise tööpäeva jooksul võib põhjustada kuulmistrauma kogu järgnevaks eluks.

Kuulmiskaitsevahendeid on mitmesuguseid ja valida on võimalik sobivaim vastavalt müra tasemele, töökeskkonnale ja -tingimustele.

Helilained on kuulmise alus ning helide liikumise eelduseks. Kui lained ei mahu kõrva normaalsesse kuulmispiiri, on neil hävitav toime. Sisekõrvas paiknevad lainete vastuvõtjad ehk nn kuulmiskarvakesed, mis reageerivad kõrva sisenevatele helilainetele. Mida kõrgem on helitase, seda rohkem kuulmiskarvakesed õõtsuvad. Liikumine muundatakse omakorda ajusse sisenevateks närviimpulssideks. Kuulmiskarvakestele korduvalt kohalduv kõrge mürahulk paneb need katkema. Järelejäänud kuulmiskarvakesed suudavad aga edastada vaid murdosa kõrva sisenevast informatsioonist. Nii tekibki kuulmistrauma.

Kuulmislanguse areng müra puhul

Kuulmislangus algab enamasti 4000 Hz sagedusel ja varases staadiumis on sümptoomid vähe märgatavad.

Kuulmislangus on algul ainult kõrgete toonide osas, kõne on kuuldav, kuid mitte alati hästi arusaadav. Taustamüra olemasolu teeb kõne sageli raskesti mõistetavaks.

Inimene aga harjub kõigega, ka halvema kuulmisega, ei tunneta sageli müra ohtu, paljud peavad ise oma kuulmist normaalseks, ainult kaaskondlased millegipärast ei ole rahul.

Sageli tullakse ise arsti juurde alles siis, kui tekivad tõelised raskused suhtlemisel, aga siis on enamasti juba hilja midagi teha.

Raske kuulmiskahjustuse korral muutub inimene aastatega sotsiaalselt invaliidiks, võib eralduda ühiskonnast, vajab abivahendeid (kuuldeaparaat, uksekella võimendi jne.), et elus hakkama saada ja kaasinimestega suhelda.

Kuulmiskarvakesed

Kuulmiskarvad.jpg

Millal teha toonaudiomeetriat e. kuulmisuuringut ?

  • Toonaudiomeetria tuleb teha enne mürakeskkonda tööle asumist või 1 kuu jooksul;
  • müras töötades kord 2 aasta jooksul;
  • kui töökoha müratase ületab 85 dB tuleks teha audiomeetriat iga aasta;
  • peale müras töötamise lõpetamist;
  • kui Teile tundub, et Te ei saa täpselt öeldust aru, tundub, et lausetes kaovad ära sõnade lõpud või häälikud ei ole eristatavad.

Kuulmiskahjustus

Kuulmiskahjustus on kuulmisfunktsiooni langus, mille raskusaste määratakse toonaudiomeetriaga helisageduste 250, 500, 750, 1000, 2000, 3000, 4000, 6000, 8000 Hz aritmeetilise keskmise teel. Kuulmiskahjustus algab kui kuulmislävi on üle 21dB, kusjuures inimesel, kelle kuulmislävi on üle 96dB, on praktiliselt kurt.

Miks tekib kuulmiskahjustus?

  • lühiaegse väga tugeva heliimpulsi toimel - näiteks plahvatus kus helitugevus ületab 140dB.
  • pikaaegse püsiva või muutuva tasemega ülenormatiivse müra toime tulemusena - rakud degenereeruvad ja asenduvad sidekoega.

Müra piirnormid

  • haiglad 20db
  • korterid 25db
  • auditooriumid 35db
  • kohvikud, restoranid 50db
  • kauplused, juuksurid 55db

Kuidas hoida oma kuulmist?

Kindlasti kasutada mürakeskkonnas töötades ja viibides kuulmiskaitsevahendeid, kõrvaklappe, kõrvatroppe. Mürakahjustus on 100% välditav. Mürast tingitud kuulmiskahjustus on üks enamlevinud kuulmiskahjustusi maailmas. Me saame väga palju ära teha, et seda ennetada, kuid kui ta on juba tekkinud, ei ole meil eriti võimalusi, et kuulmist parandada. Esimeste kuulmislangusele viitavate ilmingute esinemisel koheselt otsida erialast abi, mitte ootama jääda, sest iseenesest kuulmine ei parane.

Välised lingid