Ménière'i tõbi

Allikas: Kuulmisabi - Kuulmislangus, Kuulmispuue, Tinnitus, Kõrvakuulmine, Meiere Tõbi, Kuuldeaparaat.
(Ümber suunatud leheküljelt Meniere tõbi)

Meniere'i tõbi (ka meniere'i haigus; ladina morbus Ménière) on sisekõrva haigus, mis põhjustab kuulmise nõrgenemist ja tasakaaluhäireid.

Häiritud on vedeliku imendumine sisekõrvast, sisekõrva rõhk suureneb ning sisekõrva tasakaaluelundis olevaid vedelikke, (põhiliselt naatriumkarbonaadist koosnevat perilümfi ja kaaliumkarbonaadist koosnevat endolümfi) eraldav õhuke kelme võib puruneda. Tasakaaluelundina toimivate sisekõrva poolringkanalite töö kahjustub ning see toob kaasa tasakaaluhäired ja peapöörituse. Kui sisekõrvas kogunev vedelik kahjustab ka tigu, kaasneb tasakaaluhäiretele kuulmislangus. Tihti esineb kohinat või undamist kõrvades – nn tinnitust. Kahjustub tavaliselt üks, 20–25% haigetest mõlemad kõrvad. Haigus väljendub atakkidena, mis kestavad mõnest tunnist ööpäevani. Haigushoo ajal on haigel raskelttalutav pearinglus koos tugeva iiveldusega, mis ei lase püstiasendis olla ega raskemal juhul isegi silmi avada.

Haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Haigestutakse tavaliselt 40–50 aasta vanuses, kuid on teada ka tunduvalt nooremalt ja vanemalt haigestunuid. Meniere´i haiguse jaoks puudub efektiivne ravi. Tavaliselt kirjutatakse Eestis haigetele välja betaserci, kuid selle kasutegur on küsitav. Sümptomite leevendamiseks kasutatakse sisekõrva verevarustust soodustavat tsinnarisiini, samuti pearingluse ja iivelduse vastaseid ravimeid, turset alandavaid põletikuvastaseid ravimeid ja rahusteid. Mõned haiged on saanud abi homöopaatilisest ravimist Vertigoheel. Kasutatakse ka kirurgilist ravi sisekõrva šunteerimisega rõhu alandamiseks, sisekõrva kanalite eemaldamise või tasakaalunärvi läbilõikamisega. Viimased meetodid on tunnistatud viimasel ajal ebaotstarbekateks.

Meniere´i haigushoogude ennetamiseks on soovitav vähendada soola (NaCl) tarvitamist, loobuda alkoholist, tubakast ja šokolaadist.

Meniere`i haigus võib ägeneda ka negatiivsete emotsioonide (stressi) kogemise tagajärjel.[1]

Kaebused

Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia.

Tekkepõhjused

Meniere’i haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Kahjustub sisekõrv, kus paiknevad keha tasakaalu säilitamist reguleerivad poolringkanalid. Haiguse korral on vedeliku imendumine sisekõrvast häiritud (tekib hüdrops ehk liigveesus), rõhk sisekõrvas suureneb (loomadel aga endolümfiava sulgemine ei anna seda haigust). Sellest tingituna võib sisekõrva sein puruneda ning kuna poolringkanalid ei saa tavapäraselt töötada, häirub võime säilitada tasakaalu.

Lisaks kanalitele on sisekõrvas veel “tigu”, mis võib samuti rõhu tõttu kahjustuda. “Tigu” on kuulmisorgan, mis muudab heli elektriliseks signaaliks ning saadab selle ajule, et me helisid eristaksime ja mõistaksime. Kui vedeliku kogunemisest kahjustub ka “tigu”, siis kaasneb tasakaaluhäiretele kuulmislangus.

Tasakaaluhäire ning pearinglus ilmnevad äkki, ilma hoiatavate sümptomiteta. Pearingluse tõttu esineb tihti ka iiveldust ja oksendamist, mis aga ei anna haigele kergendust. Häirivaks on ka surumistunne haiges kõrvas ning kohin ehk tinnitus.

Meniere’i haiguse atakiga haige on väga ärritunud, tal on raske silmi lahti hoida, kuna silmade liigutamine kutsub esile pearingluse süvenemise ning enesetunde halvenemise.

Kuulmislangus võib samuti ilmneda koheselt, kuid seda alati koheselt ei märgata, kuna teine kõrv on tavaliselt korras. Haiguse atakk kestab mõnest tunnist kuni ööpäevani ning vaibub järk-järgult.

Diagnoos

Kuna Meniere’i haigusele on iseloomulik ka kuulmislangus, siis tihti on vajalik uurida just kuulmisvõimet. Selleks kasutatakse audiomeetriat. Samuti tehakse nn kaloorilisi teste (erinevate temperatuuridega vee süstimine kuulmekäiku), et kontrollida poolringkanalite tööd. Haiguse tuvastamiseks kasutatakse näiteks: elektronüstagmograafia (silmade liikumise registreerimine).

Oluline on teada, et kui kuulmislangust ei esine, siis ei ole tegu Meniere’i haigusega.

100% kindel meniere`i haigus

Patsiendil on esinenud:

  • 2 või enam üle 20 minuti kestvat spontaanset pearinglushoogu.
  • Audiomeetriliste mõõtmistega kindlakstehtud kuulmislangus
  • Tinnitus või survetunne kõrvas
  • Sisekõrvas esineb endolümfaatiline hüdrops

Kindel meniere`i haigus

  • 2 või enam üle 20 minuti kestvat spontaanset pearinglushoogu
  • Audiomeetriliste mõõtmistega kindlakstehtud kuulmislangus
  • Tinnitus või survetunne kõrvas
  • Muud eelnimetatud sümptonite võimalikud põhjustajad puuduvad

Tõenäoline meniere`i haigus

  • Ajutine äkiline pearinglus
  • Audiomeetriliste mõõtmistega kindlakstehtud kuulmislangus
  • Tinnitus või survetunne kõrvas
  • Muud eelnimetatud sümptomite võimalikud põhjustajad puuduvad

Võimalik meniere`i haigus

  • Meniere`i haigusele omane haigushoogudena esinev pearinglus ilma dokumenteeritud kuulmislanguseta või kuulmislangus, millega liitub tasakaaluhäireid ilma haigushoogudena esineva pearingluseta
  • Muud eelnimetatud sümptomite võimalikud põhjustajad puuduvad

Ravi

Mittekirurgiline ravi

Ravi põhisuund on leevendada ebameeldivust põhjustavat pearinglust ning iiveldustunnet. Selleks on kasutusel metoklopramiid, ondansetroon. Harvem kasutatakse antihistamiinseid, allergilist või põletikulist turset vähendavaid ravimeid, et “rahustada” tasakaaluorganit. Kasutust leiab ka veresooni laiendava toimega tsinnarisiin, mis soodustab sisekõrva verevarustust.

  • Soovitatakse tarbida vähese soolasusega toitu, et vältida vee kogunemist organismi. Betazerk ehk beetahistiin parandab sisekõrva vereringet, pärsib nüstagmi.
  • Vältida stressi ja vajadusel kasutada nõrgatoimelisi rahusteid (lexotanil).

Kirurgiline ravi

Kirurgilist ravi kasutatakse neil haigetel, kellel on sagedased Meniere’i haiguse atakid, mis ei allu tablettravile. Kui sümptomid avalduvad vaid ühes kõrvas, kasutatakse meetodit, kus sisekõrva kanalitesse tehakse ava (endolümfaatiline šunt), et sinna kogunenud vedelik saaks väljuda ning kahjustav kõrge rõhk alaneks. Ligi 60% haigetest saab sellisel meetodil leevendust ning kuulmise halvenemine pidurdub. Juhul, kui kuulmine kõrvast on kadunud, kasutatakse pearingluse leevendamiseks sisekõrva kanalite eemaldamist (labürintektoomia). Selle järgselt aitab tasakaalu hoida teine kõrv.

Üheks meetodiks on ka tasakaalunärvi läbilõikamine (vestibulaarne neurektoomia), kuid ohu tõttu kahjustada näo- ja kuulmisnärvi, kasutatakse seda vaid valitud juhtudel.

Rahvameditsiin

"Rahvameditsiinis soovitatakse Ménière'i haiguse hoogude ennetamiseks eeskätt soolavaba dieeti, samuti alkoholist, suitsetamisest, kohvist, kangest teest, šokolaadist ja muust magusast loobumist."

Alternatiivmeditsiin

Kõikvõimalikud toidulisandid leevendust ei too.

Juhtimine autoga - https://www.riigiteataja.ee/akt/13186705?leiaKehtiv

§ 4. Meditsiinilised vastunäidustused 1. gruppi kuuluvale juhile

(1) 1. gruppi kuuluval juhil ei ole lubatud mootorsõidukit juhtida:

6) vestibulaaraparaadi raskete funktsioonihäirete (sh Meniere’i tõbi) korral;

Vaata ka

Ajaloos tuntud tinnituse all kannatajaid

  • Imperaator Titus Flavius Vespasianus, kes lasi seppadel kolida enda kõrvale lossi, et nende töö heliga summutada tinnitusest tulevaid oma kannatusi.
  • Vincent van Gogh, kes tinnituse heli kannatuste pärast lõikas kõrva peast.

Välislingid

Kuulsused tinnitusega

  • youtube.com vaadatud 24.05.11