Otoakustiliste emissioonide uuring

Allikas: Kuulmisabi - Kuulmislangus, Kuulmispuue, Tinnitus, Kõrvakuulmine, Meiere Tõbi, Kuuldeaparaat.

Uuring ei põhjusta titale ebameeldivust, ei ole valus ja võtab aega paar minutit. Spetsiaalse koolituse saanud meditsiiniõde või ämmaemand paneb lapse kuulmekäiku väikese pehme otsaku, mille kaudu saadetakse kõrva piiksuvad helisignaalid. Kui kõrva satuvad helid, siis tavaliselt saadab terve sisekõrv vastuseks kaja, mille arvuti võtab vastu ja registreerib. Selliseid signaale kutsutakse otoakustilisteks emissioonideks (OAE).

Miks peaks lapse kuulmist kontrollima?

Kuulmislangusega sünnib suhteliselt vähe lapsi, pisikestel pole aga kerge kuulmiskahjustust märgata. Kuulmise kontrollimine vastsündinutel võimaldab kuulmislangusega lapsi varakult avastada ja see on lapse edasise arengu suhtes äärmiselt oluline. Õigeaegne kuulmislanguse avastamine annab võimaluse kuulmiskahjustusega lapse peret varakult toetada ja juhendada, kuidas kuulmislangusega last kasvatada.

Meie peres pole kellegi kuulmisega probleeme. Kas peaksin siiski laskma oma lapse kuulmist kontrollida?

Jah. On oluline kontrollida kõiki lapsi. 2–3 last 1000st sünnib kuulmislangusega ühes või mõlemas kõrvas. Enamik sellistest lastest sünnib peredesse, kellel pole kunagi olnud kokkupuudet kuulmislangusega.

Millal kuulmist kontrollitakse?

Kuulmist kontrollitakse sünnitusmajas enne beebi kojuminekut või kutsutakse teid tagasi kuulmis- ja muude uuringute tegemiseks esimese elunädala lõpus. Kui teie last pole kuulmise suhtes kontrollitud, pöörduge oma perearsti poole, kes suunab teid kuulmiskeskusessse.

Kas kuulmise kontrollimine võib olla valus?

Ei. See ei põhjusta valu ega pole ka ebameeldiv. Tavaliselt tehakse kuulmisuuringut siis, kui laps magab, protseduur võtab aega vaid mõned minutid ning te võite kogu aeg olla lapse juures. Narkoosi ega uinuteid ei kasutata.

Mida kuulmise kontrollimine endast kujutab?

Spetsiaalse koolituse saanud meditsiiniõde või ämmaemand paneb lapse kuulmekäiku väikese pehme otsaku, mille kaudu saadetakse kõrva piiksuvad helisignaalid. Kui kõrva satuvad helid, siis tavaliselt saadab terve sisekõrv vastuseks kaja, mille arvuti võtab vastu ja registreerib. Selliseid signaale kutsutakse otoakustilisteks emissioonideks (OAE).

Mida vastused tähendavad?

Kui mõlemast kõrvast tulevad selged vastused, siis tähendab see seda, et teie lapsel ei ole suure tõenäosusega kuulmislangust. Kuid on ka väga oluline jälgida, kuidas laps kasvades helidele reageerib. Kui teil tekib mingeid kahtlusi oma lapse kuulmise osas, siis pöörduge kindlasti oma perearsti poole. Lapse kuulmist võib igal ajal uuesti kontrollida. (Küsimuste lõpus leiate jälgimise tabeli)

Miks tuleb vahel lapsel kuulmist uuesti kontrollida?

Päris paljud lapsed peavad läbima ka teise kuulmisuuringu, sest esimese kontrollimisega ei saadud kas ühest või mõlemast kõrvast tugevaid, selgeid vastuseid. See ei pea veel sugugi tähendama, et teie lapsel on kuulmislangus. Sagedasemad kuulmistesti kordamise põhjused on:

  • Laps oli uuringu ajal rahutu
  • Uuringut võis segada taustamüra
  • Kõrv võis olla täidetud vedelikuga, mis on pärast sündi üsna tavaline nähe ja kaob aja jooksul.

Kus teine kuulmistest tehakse?

Enamasti kutsutakse teid tagasi sünnitusmajja, kus tehti ka esimene kuulmistest. Aga uuringut võidakse sooritada ka kuulmiskeskuses.Kordusuuring on täpselt samasugune protseduur nagu esimenegi – otoakustiliste emissioonide (OAE) registreerimine. Kui teisel uuringul saadakse selged vastused mõlemast kõrvast ,see tähendab , et teie lapsel ei esine suure tõenäosusega kuulmislangust. Jälgige ka, kuidas laps peaks arenedes helidele reageerima ja kuidas häälitsema. Kui teil on kahtlusi oma lapse kuulmise osas, siis konsulteerige kindlasti oma perearstiga. Lapse kuulmist saab mistahes ajal uuesti kontrollida.

Mis saab siis, kui ka teisel kontrollimisel ei saada ühest või mõlemast kõrvast selgeid vastuseid ?

Kui ühest või mõlemast kõrvast pole saadud teisel kontrollimisel selgeid vastuseid, siis suunatakse teid kuulmiskeskusesse, kus tehakse täiendavad uuringud. See ei pea veel tingimata tähendama, et teie lapsel on kuulmislangus – küllalt tihti tuleb ette, et ka teisel kontrollimisel ei saada selgeid vastuseid ja sellel võib olla mitmeid põhjusi. Täiendavad kuulmisuuringud kuulmiskeskuses annavad parema ülevaate teie lapse kuulmisest. Kuulmiskeskuses tehakse Teie lapsele ka teistsugune kuulmisuuring. Seda kutsutakse ajutüve kutsepotentsiaalide registreerimiseks (ABR – Auditory Brainstem Response). Sõltuvalt kasutatavast aparatuurist kinnitatakse lapse pea peale kas 3 väikest elektroodi ja kõrvadele kõrvaklapid või kasutatakse telefonitorulaadset seadet, kus elektroodid ja kuularid on ühitatud ühte seadmesse. Kõrva lastakse seeria piiksuvaid helisid. Arvuti abil registreeritakse vastused, mille järgi saab hinnata, kui hästi laps kuuleb. ABR-uuring võtab veidi rohkem aega. Uuringute ajal võite olla oma lapse juures. Uuring ei tee lapsele haiget ega põhjusta ebameeldivust. Enamasti tehakse uuringuid lapse uneajal.Kui laps vajas intensiivravi peale sünnitust, on vajalik teha ABR uuring ka siis, kui ta läbib OAE uuringu. Laps suunatakse kuulmiskeskusesse 8 elukuul.

Kuidas peaksin oma last teiseks uuringuks ette valmistama?

Uuringut on kergem teha, kui laps magab. Ärge muretsege, kui laps on rahutu ega uinu. Kuulmisuuringu läbiviijatel on kogemusi, et vahel on imikutel raske magama jääda. Et laps oleks rahulik ja uinuks, võite talitada järgnevalt:

  • Püüdke last enne uuringule minekut ärkvel hoida, siis on tõenäosus suurem, et ta uuringu ajaks uinub.
  • Kui võimalik, siis toitke last vahetult enne uuringut, seegi aitab tal kiiremini uinuda.
  • Võtke kaasa kõik, mis aitaks lapsel tunda ennast võimalikult hästi. Kuulmiskeskuses on piisavalt ruumi, et last toita ja vahetada mähkmeid.

Mulle tundub, et mu laps reageerib helidele normaalselt. Kas pean ikkagi minema uuringule?

On väga oluline, et te siiski läheksite uuringule, sest enamik kuulmislangusega lastest reageerib küll mõningatele helidele, mis ei ole aga piisav kõne arenguks. Kui lapsel peaks esinema kuulmislangus, siis on väga tähtis, et see avastataks võimalikult vara.Varajane diagnostika võimaldab vanemaid informeerida ja abistada õigeaegselt, siis kui laps on alles väga väike. See on lapse edasise arengu suhtes äärmiselt oluline.

Kust võib saada lisainformatsiooni?

SA TÜK Kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakond
Dr. Katrin Kruustük
7319475
Ida-Tallinna Keskhaigla Kõrva-nina-kurguhaiguste osakond
Dr.Liina Luht
6207916

Antud uuringuid tehakse Kuulmiskeskustes.

Kui ilmneb probleem

Kui beebi ei läbi kolmel korral uuringuid, toimub täpsem diagnoosimine Kõrvakliinikus; samuti vajadusel kui lapsel on kuulmislangus toimub habilitatsioon (sh. sisekõrvaimplantatsioon) Kõrvakliinikus.

Kuulmislangus võib tekkida ka hiljem

Tegemist võib olla progresseeruva kuulmislangusega, nn. mõningate pärilike kurtuste korral jm. Kuulmislangus võib olla ka omandatud (n. meningiidi, ravimite, trauma tagajärjel). On toodud, et 9 ea. sagedus tõuseb 2:1000. Seetõttu on oluline õpetada vanemaid oma last jälgima. Abiks võib olla alljärgnev tabel

Lapse kuulmistaju areng

4. - 6.
elunädal

3.- 4.
elukuu

6. - 7.
elukuu

10. - 12.
elukuu

21. - 24.
elukuu

43. - 48.
elukuu

58. - 64.
elukuu

1.Kas laps
ehmub valju
lärmi peale
(raadio)?




1. Kas laps
üritab pöörata
pead
heliallika
suunas?

1. Kas laps
jälgib
huvitatult
kõnelusi

1. Kas laps
mõistab
keelt?

1. Kas laps
saab aru
sosistamisest
või vaikselt
öeldud
kutsest? (1m
kauguselt: kus
ema on?)

1. Kas laps
vaatab
kõnelejale
tihti suu
peale?

1. Kas laps
küsib tihti
järele?

2. Kas laps
pilgutab silmi
ootamatu,
kõrvalähedase
ja valju lärmi
peale?

2. Kas laps
kuulatab
piipitamist

2. Kas laps
reageerib
hõikele?





2. Kas laps
reageerib
vaiksele
kõnele?

2. Kas laps
mõistab kõrva
sosistatud
korraldusi:
Anna mulle
pall! Näita
mulle autot!

2. Kas teler
või raadio
pannakse
tihti
valjemaks?
Kas laps
küsib tihti
järele?

2. Kas laps
paneb
raadio või
teleri
valjemaks
kui see teile
meeldiks?

3. Kas laps
rahuneb kui
ema teda
lohutab?

3.Kas laps
ärkab kui
keegi siseneb
tuppa või
astub tema
voodi juurde?
(ilma, et
voodit
puudutataks)

3. Kas laps
otsib ja leiab
heli-allika,
mis asub tema
kõrvadest
allpool?
Kas ta keerab
pead kui lärm
tuleb küljelt?

3. Kas laps
reageerib
muusikale
(otsib) kui
heliallikas
asub
ülalpool
kõrvu?

3. Kas laps
mõistab kaht
järjestikust
ülesannet:
Too auto ja
vii see isale!

3. Kas laps
mõistab
valesti
suulisi
ülesandeid?

3. Kas laps
muutub
lasteaias
hilisel
hommikutunnil
vaiksemaks
või
agressiivsemaks?

4. Kas lapse
silmad
liiguvad
tuttavaid hääli
kuuldes
heliallikat
otsides?

4. Kas laps
rahuneb kõne
või muusika
abil?

4. Kas on
selgelt aru
saada, et laps
kuulatab?

4. Kas laps
hakkab juba
mõnda sõna
selgelt
ütlema?
(emme, issi,
auh)

4. Kas laps
tunneb ära
tuttavad, igapäevahääled
(uksekell,
telefon,
kojusaabuva
isa auto
mürin,
uksevõtme
krabin, õdedevendade
hääled)

4. Kas laps
reageerib
adekvaatselt
kui ta ei näe
rääkijat?
(keegi
räägib teises
toas)

4. Kas laps
täidab
vanusele
vastavaid
ülesandeid?

5. Kas laps
hakkab
lalisema? (1.
lalisemisfaas
– vaistlik
lalin)

5. Kas laps
üritab kaasa
rääkida?
(laliseb kui
kuuleb
lapsevanema
häält)

5. Kas talle
meeldib
muusika?

5. Kas laps
kahekordistab silpe?


5. Kas ta
jääb mängus
kõrvalseisjaks kuna ei
mõista teisi
lapsi?

5. Kas laps
lokaliseerib
müra
külgedelt,
ülevalt, alt?


6. Kas laps
otsib
heliallikat kui
heli tuleb
küljelt?
(vaatab
sinnapoole)

6.Kas laps
annab
häälekalt
märku kui
muusika või
kõne järsku
ära lõpeb?



6. Kas ta
lokaliseerib
heli, mis
tuleb
kõrvalt,
ülevalt, alt?

6. Kas kõne
on selge või
kõlab see
kohati
segaselt?



7. Kas laps
hakkab
rohkem
lalisema?




7. Kas
võõrad
mõistavad
lapse kõnet?

Kuulmise hindamine heli lokaliseerimisvõime alusel kahel eluaastal

Vanus

Reaktsioon helile

Helitugevus

0-6 nädalat

Ärkab unest
(auropalpebraalrefleks,
APR)

50-70(80)dB

6-16 nädalat

Rudimentaarne peapööre
kõrvalt tuleva heli suunas

50-60(70) dB

4-7 elukuud

Lokaliseerib kindlalt kõrvalt tulevat heli

40-50 dB

7-9 elukuud

Lokaliseerib kindlalt kõrvalt tulevat
heli,ebakindlalt alt tulevat heli.

30-40 dB

9-13 elukuud

Lokaliseerib kindlalt kõrvalt ja alt
tulevat heli

25-35 dB

13-16 elukuud

Lokaliseerib kindlalt kõrvalt ja alt
tulevat heli,ebakindlalt ülevalt tulevat heli

25-30 dB

16-21 elukuud

Lokaliseerib kindlalt kõrvalt, alt ja
ülevalt tulevat heli

25 dB

21-24 elukuud

Lokaliseerib kindlalt kõikidest
suundadest tulevat heli

25 dB

Välised lingid