Otoskleroos

Allikas: Kuulmisabi - Kuulmislangus, Kuulmispuue, Tinnitus, Kõrvakuulmine, Meiere Tõbi, Kuuldeaparaat.

Otoskleroos ehk kõrvakõvastus on teadmata põhjustel tekkiv, aeglaselt süvenev sisekõrvahaigus, mille tagajärjel kuulmine nõrgeneb. Esineb umbes 3–4 %-l elanikkonnast, peamiselt naistel vanuses 20–30 aastat. Tihti algab või kiireneb kuulmise nõrgenemine pärast sünnitust. Haigus võib esineda perekonniti. Teadmata põhjusel tekib kuulmeluude ahela ja ovaalakna jaluseplaadi liikuvuse häire, mille lõpptulemuseks on jaluseplaadi kinniluustumine ovaalaknas, mis takistab helilainete kandumist keskkõrvast sisekõrva. Haigusele on iseloomulik, et kuulmekile ei kahjustu. Haigus haarab küll mõlemat kõrva, kuid harva algab kuulmise nõrgenemine mõlemas kõrvas korraga. Üsna tüüpiline on tunne, et kuulmine on parem just mürarikkas keskkonnas. Selle põhjuseks on asjaolu, et müra taustal räägitakse valjema häälega, ja müra, mis on harilikult madalatooniline, segab otoskleroosi põdevaid inimesi vähem kui terveid.

Haiguse algjärgu oluline sümptom on kõrvus kuuldav madalatooniline kohin ehk tinnitus, mis aja jooksul kaob. Otoskleroosi kindlakstegemisel on oluline vaatlus, eristamaks seda väliskuulmekäigu ja keskkõrva haigustest, samuti sosinkõne test ja toonaudiomeetria, mille abil saab täpsustada kuulmise nõrgenemise ulatust.

Ravi on kirurgiline – mikrokirurgia meetodil eemaldatakse liikuvuse kaotanud jaluseplaat ovaalaknast ja asendatakse proteesiga. Operatsiooni tulemusel kuulmine taastub praktiliselt endisel tasemel. Teiseks võimaluseks on kuuldeaparaadi kasutamine, millega saavutatakse tavaliseks suhtlemiseks vajalik kuulmise tase.

Mis on kirurgilise ravi alternatiiv?

Kirurgilise ravi alternatiiv kuulmise parandamiseks on kasutada hästi sobitatud kuuldeaparaati.

Millised on riskid operatsioonist loobumise korral?

Stapedoplastika operatsiooni edasilükkamine ei suurenda operatsiooniga seotud riske. Operatsiooni saab teostada igas eas patsiendile, sõltuvalt üldtervislikust seisundist.

Millised on operatsiooni võimalikud tüsistused?

  • Väliskuulmekäigu turse. Tavaliselt taandub turse mõne nädala jooksul pärast operatsiooni. Väliskuulmekäigu ja kuulmekile turse alanedes

paraneb enamasti kuulmine veelgi. Mõnikord kasutatakse turse alandamiseks vastavaid kõrvatilku, mida kirjutab välja arst.

  • Maitsetundlikkuse häire. Keskkõrvaruumi läbivad maitsetundlikkuses osalevad närviharud, mis võivad operatsiooni käigus kahjustuda.

namasti on kahjustus mööduv ja maitsetundlikkus taastub või muutub Teie jaoks talutavaks mõne kuu jooksul pärast operatsiooni. Närviharude täielikku kahjustust koos pöördumatu maitsehäirega esineb harva.

  • Pearinglus. Vähest pearinglust esineb pärast stapedoplastikat väga sageli. Enamasti möödub pearinglus iseenesest mõne päeva kuni

mõne nädala jooksul. Tavapärasest tugevama pearingluse korral kasutatakse pearinglust vähendavaid ravimeid (Betaserc, Zofran, Emetron). Kui pearinglus ei allu ravimitele ja kestab tavapärasest kauem, võib selle põhjusteks olla kuulmekile sissevajest tingitud surve proteesile või sisekõrva vedeliku leke. Nendel juhtudel võib osutuda vajalikuks korduv operatsioon.

  • Pärast operatsiooni võib kõrvas kuulda vilinat, kohinat ja muud ebameeldivat heli. Enamasti möödub see iseenesest. Püsiv kõrvakohin

kujuneb välja harva. Kui Teil esines kõrvakohinat operatsioonieelselt, võib see operatsioonijärgselt hoopis kaduda. Pärast operatsiooni võib Teid häirida „liiga hea kuulmine“ või „peas kajamine“. See on seotud ajus oleva kuulmiskeskuse ajutise häirega, mida põhjustab järsult paranenud kuulmine. Probleem taandub enamasti mõne nädala jooksul.

  • Operatsioonihaava põletik. Esineb väga harva ja on enamasti seotud ebapiisava haavahoolduse ja Teile antud soovituste eiramisega.
  • Kuulmise kahjustus. Operatsiooni tagajärjel on kuulmise tugev kahjustus või kurdistumine väga harv tüsistus. Kirjanduse andmetel on

risk väiksem kui 1%.

  • Näonärvi halvatus. Väljendub ühe näopoole miimika puudumisena opereeritud poolel. Tegemist on väga harva esineva tüsistusega, mida praegustel andmetel ei ole Eestis esinenud.

Viited

  • © “Tervise ABC” (ISBN 9789985682388). Valgus, 2009. Celsius Healthcare, 2013.
  • TÜ Kliinikum - dr. Priit Kasenõmm, Piret Vider