Rehabilitatsiooniteenus

Allikas: Kuulmisabi - Kuulmislangus, Kuulmispuue, Tinnitus, Kõrvakuulmine, Meiere Tõbi, Kuuldeaparaat.

Mis on rehabilitatsiooniteenus?

Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist.

Puudega lapse puhul on eesmärk aidata kaasa lapse arengule ja hariduse omandamisele, tööealise inimese puhul toetada tööle asumise valmisolekut või tööl püsimist, eaka inimese puhul parandada iseseisvat toimetulekut. Rehabilitatsiooniteenuse raames:

  • hinnatakse rehabilitatsiooniteenuse vajadust, nõustatakse ja selgitatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärki ja võimalusi ning koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (täisealistele kehtivusega 6 kuud kuni 5 aastat, lastele kehtivusega kuni 3 aastat);
  • osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid;
  • juhendatakse, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia;
  • vajadusel viiakse läbi vahehindamisi;
  • hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust.

Milliseid teenuseid rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse?

Kõigi inimeste vajadused on erinevad. Seetõttu arutatakse põhjalikult läbi, millised rehabilitatsiooniteenused on taotlejale vajalikud. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse teenuseid kas individuaalselt, perele või grupile.

Rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse ka abivahendi vajadust ning õpetatakse abivahendit kasutama.

Näiteid rehabilitatsiooniteenusest:

  • sotsiaaltöötaja teenus – nõustamine ja juhendamine sotsiaalsete probleemide ning õppe, töö või elukohaga seotud probleemide korral; kliendivõrgustiku aktiveerimine, avalike teenuste osutajate juhendamine ja koordineerimine;
  • psühholoogi teenus – nõustamine ja teraapia psühholoogiliste probleemide korral, töölesaamiseks vajalik nõustamine, elumuutustega toimetulek jm;
  • tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenused – igapäevaelus vajalike oskuste (nt poeskäimine, rahakasutus, toidu valmistamine) harjutamine; käelised tegevused, abivahendi kasutama õpetamine jm;
  • eripedagoogi teenus – nõustamine haridusküsimustes (nt õppe kohandamine), õpioskuste kujundamine, igapäevaelu toimingute õpetamine, nägemispuudega inimestele liikumis- ja punktkirjaõpetus jm;
  • logopeedi teenus – kõne- ja suhtlemisoskuse kujundamine, kõnega seotud abivahendite kasutama õpetamine jm;
  • teenus – koduste harjutuskavade koostamine, abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, tegevused liikumisvõime hindamiseks ja taastamiseks jm.

Kellel on õigus rehabilitatsiooniteenust taotleda?

  • puudega lastel ja täiskasvanutel;
  • 16-aastastel kuni vanaduspensioniealistel psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%;
  • alaealistel õigusrikkujatel, kes suunatakse rehabilitatsiooniteenust saama alaealiste komisjoni otsusega.

Kuhu pöörduda?

Rehabilitatsiooniteenuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus oma elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti pensioniametisse. Taotluse võib saata postiga. Taotluse vormi saab kõikidest pensioniametitest, samuti Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Taotluse võib esitada inimene ise või tema seaduslik esindaja. Taotlust ei pea täitma alaealised õigusrikkujad, kelle dokumendid edastab Sotsiaalkindlustusametile alaealiste komisjon. Teenuse taotlemiseks vajalikud dokumendid

Taotlusele tuleb lisada koopia taotleja isikut tõendavast dokumendist, v. a juhul, kui isik allkirjastab taotluse digitaalselt.

Psüühilise erivajadusega inimesed esitavad lisaks:

  • arstitõendi psüühikahäire esinemise kohta ning arstitõendi terviseseisundi (somaatiliste haiguste esinemise) kohta;
  • koopia arstliku ekspertiisi otsusest töövõime kaotuse protsendi määramise kohta (juhul, kui otsus töövõime kaotuse protsendi või invaliidsusgrupi määramise kohta on kehtiv ja langetatud enne 01.01.2003).

Kui taotluse täidab puudega inimese seaduslik esindaja, tuleb taotlusele lisada ka esindaja isikut tõendava dokumendi ja esindusõigust tõendava dokumendi koopia.

Teenusele suunamine:

Sotsiaalkindlustusamet langetab otsuse selle kohta, kas isik suunatakse teenust saama või mitte, 10 päeva jooksul alates nõutavate dokumentide laekumisest.

Isikule, kellel on õigus rehabilitatsiooniteenust saada, saadetakse postiga koju suunamiskiri, millele on lisatud eeldatavalt sobilike rehabilitatsiooniasutuste nimekiri.

Taotleja peab väljavalitud rehabilitatsiooniasutusega ühendust võtma (kas telefoni, posti vm teel) 21 päeva jooksul, et registreerida end teenuse saamise järjekorda. Vajadusel abistab sobiva rehabilitatsiooniasutuse valikul pensioniameti töötaja (nimi märgitud suunamiskirjale) või rehabilitatsiooniplaani märgitud juhendav isik (rehabilitatsiooniplaani olemasolul).

Eitava otsuse korral on õigus otsus vaidlustada. Vaie tuleb Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsevale vaidluskomisjonile esitada 3 kuu jooksul.

Kes rehabilitatsiooniteenust pakuvad?

Rehabilitatsiooniteenust pakuvad asutused, kes on registreeritud majandustegevuse registris rehabilitatsiooniteenuse osutajatena ja kellega Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud halduslepingu.

Teavet rehabilitatsiooniteenuse osutajate kohta on võimalik leida majandustegevuse registri ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kuulmispuudega inimestele pakub rehabilitatsiooniteenust ka Eesti Vaegkuuljate Liit 
vaata: http://vaegkuuljad.ee/teenused/rehabilitatsioon/

Teenuse eest tasumine

Rehabilitatsiooniteenust rahastatakse kalendriaasta piires kuni teatud maksimaalse mahuni, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega erinevate sihtgruppide lõikes. Kinnitatud summa ulatuses on võimalik saada rehabilitatsiooni raames osutatavaid teenuseid ühe kalendriaasta jooksul.

Rehabilitatsiooniteenuse osutamise järel esitab teenuseosutaja Sotsiaalkindlustusametile arve, mille teenuse saaja (või teenuse saaja seaduslik esindaja) eelnevalt allkirjastab.

Arve tasub Sotsiaalkindlustusamet rehabilitatsiooniasutusele.

Majutuse ja transpordikulu hüvitamine

Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse ka majutusteenust – rehabilitatsiooniasutuses võimaldatakse rehabilitatsiooniteenuse osutamise ajal ööbimist koos toitlustamisega üks kord päevas (üks ööpäev maksimaalselt 23,97 eurot (375 krooni)).

Majutusteenust osutatakse:

  • puuet taotlevale ja puudega lapsele ning täiskasvanule, samuti alaealiste komisjoni otsusel suunatud lapsele (kuni 119,85 eurot (1875 krooni) aastas);
  • alla 16-aastase lapse saatjale (119,85 eurot (1875 krooni) aastas);
  • psüühilise erivajadusega püsivalt töövõimetule inimesele (kuni 838,95 eurot (13 125 krooni) aastas).

Kui inimese elukoht ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht on erinevates valdades või linnades, kompenseerib riik sõidukulud nii rehabilitatsiooniteenuse saajale kui ka vajadusel tema saatjale (lapsevanemale, abikaasale, hooldajale vm abistajale), kummalegi maksimaalselt 41,55 eurot (650 krooni) aastas.

Sõidukulude hüvitamiseks on vajalik pärast rehabilitatsiooniteenuse saamist esitada elukohajärgsele pensioniametile vabas vormis taotlus.

Taotlusele tuleb lisada sõidukulu tõendavad dokumendid – sõidupiletid, bensiiniostutšekid, taksoarved vm.

Kust saab täiendavat infot?

Sotsiaalkindlustusametis töötavate spetsialistide ülesanne on informeerida inimest teenuse saamise võimalustest (sh protsess ja vajaminevad dokumendid) ning toetada teda teenust saama suunamisel.

Infot võib saada ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt, kes selgitab, kuhu peab sobiva teenuse saamiseks pöörduma.

Rehabilitatsiooniteenuse regulatsioon on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses.

Rehabilitatsiooniteenuseosutaja veebilehel saab tutvuda konkreetse asutuse tegevusega ja sihtgrupi jaotusega.

Lisa info: http://www.rehabilitatsioon.invainfo.ee ja http://www.epikoda.ee.

Sotsiaalministeerium
Gonsiori 29
Tallinn 15027
http://www.sm.ee

Välised viited