Tasakaaluhäire

Allikas: Kuulmisabi - Kuulmislangus, Kuulmispuue, Tinnitus, Kõrvakuulmine, Meiere Tõbi, Kuuldeaparaat.

Tasakaaluhäire on keha tasakaalu häirumine inimese enda liikumise illusiooni tõttu ümbritseva keskkonna suhtes. Keha tasakaalu tagavad nägemise, nn süvatundlikkuse (retseptorid ehk impulsi vastuvõtjad lihastes, kõõlustes, liigestes) ja sisekõrvas olevate poolringkanalite koordineeritud tegevus. Vaatamata häiretele sisekõrvas on kurtidel hea kehaasendi tasakaal, mille tagamises on neil tavalisest suurem osa lihaste-liigeste-kõõluste tegevusel.

Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas vedeliku ehk endolümfiga täidetud poolringkanalites. Seal on spetsiaalsed rakud, mis edastavad endolümfi liikumisel tekkinud erutuse väike- ja suurajule, kust järgneb signaal ehk impulss kere, jäsemete, kaela ja silmalihastele, mis tagavad kehaasendi tasakaalu. Nende süsteemide kahjustuse tagajärjel võivad tekkida tasakaalu- ja/või koordinatsioonihäired.

Võib tekkida ataksia ehk liigutuste kooskõlastuse- ja tasakaalu säilitamise häire. Tasakaaluhäireid võib põhjustada ka pearinglus ehk vertiigo keha või ümbruse liikumise ekslik tajumine, mis tekib sisekõrva või väikeaju kahjustusel. Kukkumise vältimiseks inimene seisab harkisjalu ning teeb kätega tasakaalustavaid liigutusi, käimine muutub ebakindlaks. Sisekõrva tasakaaluelundi funktsiooni häire korral võib inimene tunda lisaks tasakaaluhäiretele peapööritust ehk pearinglust, vahel kaasneb ka kohin kõrvades, kuulmise langus, iiveldus, oksendamine.

Põhjused

  • Ajuvereringe häired (näiteks südamerütmihäiretest)
  • Alkoholi tarvitamine
  • Narkootikumide tarvitamine
  • Nendel juhtudel on tegemist tasakaaluhäiretega, mis on tingitud pearinglusest.

Haruldasemad põhjused

  • Sisekõrvahaigused, Meniere haigus
  • Väikeajuhaigused
  • Jäsemete süvatundlikkuse häired
  • Sclerosis multiplex
  • Parkinsoni tõbi
  • Epilepsia

Diagnoos

Oluline on välja selgitada, millest tasakaaluhäired on tingitud ning kas inimene on tarbinud mingit ainet. Vereringehäirete ning südametegevuse kontrollimiseks tuleks mõõta vererõhku ning kuulata ehk auskulteerida südant, vajadusel teha ka EKG ehk südamefilm.

Tuleks kindlaks teha nüstagmide mõlema silmamuna tahtele allumatute sümmeetriliste ja rütmiliste liigutuste esinemine/puudumine, jälgida kõnnakut, kinnisilmi seismisel tasakaalu säilitamise võimet, liikumist ja käte tööd (näiteks sõrme asetamine ninaotsale). Mõnikord tehakse kuulmiskontrolli audiomeetriliselt või sisekõrvas tasakaaluelundi töö kontrollimiseks kaloorilisi teste (süstitakse erineva temperatuuriga vett kuulmekäiku). Vajadusel tehakse ka kompuutertomograafiline uuring, magnetresonantstomograafiline uuring, ajuveresoonte uuring ehk angiograafia.

Ravi

Kodustes tingimustes võib tasakaaluhäireid ravida vaid juhul, kui see on korduv probleem, tekkepõhjus kindlaks tehtud ning inimene teab täpselt, kuidas sellega toime tulla.

Kui tegemist on alkoholi tarbimisest tingitud tasakaaluhäiretega, on probleem ajutine ning tavaliselt piisab väljamagamisest. Kui on kindlaks tehtud, et tegemist on Meniere haigusega, siis tuleks vältida suitsetamist, mitte tarbida kohvi ning alkoholi, kuna need provotseerivad haigushoogusid. Meniere haiguse hood vaibuvad ka ilma ravita, inimene vajab vaid rahu, vaikust ja lamavat asendit. Sisekõrva verevarustuse parandamiseks kasutatakse tsinnarisiini, oksendamise ning iivelduse raviks näiteks metoklopramiidi. Arsti poole pöörduge juhul, kui on esmakordselt järsku tekkinud ägedalt väljendunud tasakaaluhäire

Välised viited